7. aprill (26. märts) 1870

EÜSi asutamispäev. Esimene "Kalevipoja õhtu" Andreas Kurrikoffi korteris. Kokku tulevad 5 eesti üliõpilast ja 3 silmapaistvat eesti soost tartlast (Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner, Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen). Otsustatakse kord nädalas koos käia, "Kalevipoega" lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri alal harida 

1873

EÜS muudetakse sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Võetakse vastu 8 uut liiget, valitakse ametnikud (esimeheks Andreas Kurrikoff) ja pannakse kirja põhimõtted. Seltsi nimeks võetakse "Vironia"

1876

loengusari Eesti ajaloost kuni usupuhastuseni. Ettekandjateks Karl-August Hermann, Burchard Sperrlingk, Martin Lipp jt 

4. juuni (23. mai) 1881

Seltsi baasil otsustatakse asutada korporatsioon "Vironia" ja taotleda üliõpilaskonna poolametliku esinduskogu, saksa korporatsioonide koostöökogu Chargiertenconvent'i (Ch!C!) tunnustust. Korporatsiooni asutamise eestvedajaks on Alexander Mõtus (1859-1932), theol, phil

29. september (17. september) 1881

asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge 

7. aprill (26. märts) 1882 

Baltisaksa korporatsioonide vastuseisus eesti korporatsiooni asutamisele pettunud Aleksander Mõttus paneb pähe sini-must-valge värvimütsi ja sõidab voorimehel läbi linna, rikkudes Tartu üliõpilaskonnas kehtivat reeglit, mille kohaselt tohivad avalikult värve kanda ainult Ch!C! poolt tunnustatud korporatsioonide liikmed. Baltisaksa korporatsioonide liikmed peavad voorimehe kinni, võtavad A. Mõttuselt värvimütsi ära ning tallavad selle Livonia konvendikorteris jalge alla. Ülikooli kohus karistab intsidendis osalenud baltisaksa korporatsioonide liikmeid kartseriga. A. Mõttus heidetakse ülikoolist välja ja jätkab õpinguid Peterburis

3. juuni (22. mai) 1882 

otsustatakse korporatsiooni asutamisest loobuda. Loobumise põhjuseks on baltisaksa korporatsioonide vastuseis, samuti korporatsiooni asutamiseks nõutava liikmete arvu (30) puudumine 

16. veebruar (4. veebruar) 1883 

Tartu Ülikooli rektor E. G. von Wahl registreerib Eesti Üliõpilaste Seltsi 1868. a üliõpilasreeglite alusel teadusliku üliõpilasseltsina (literärisch-wissenschaftlicher Verein) nime all Verein Studierender Esten. Seltsi asutamiskuupäevaks võetakse 7. aprill (26. märts), värvideks sinine, must ja valge. Värve avalikult ei kanta, sest need ei ole Ch!C! poolt tunnustatud.

9. märts (26. veebruar) 1884 

vilistlaskogu asutamine. Vilistlasteks kutsutakse 14 endist seltsi liiget 

4. juuni (23. mai) 1884 

sini-must-valge lipu pühitsemine Otepääl vilistlane Rudolf Kallase poolt. Loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks 

1889 -

ilmub "Eesti Üliõpilaste Seltsi album. I leht" 

4. märts (22. veebruar) 1890 

otsustatakse asutada korporatsioon Fraternitas Viliensis värvidega sinine, must ja valge 

23. november (11. november) 1890 

vaatamata Ch!C! nõusolekule keeldub Riia õpperingkonna kuraator N. Lavrovski korporatsiooni kinnitamast. EÜS jätkab seltsina säilitades vastavalt üldkommaani (Allgemeiner Comment, üliõpilaskonna mitteametlik, kuid enamiku üliõpilaste poolt tunnustatud põhikiri) 13. paragrahvile õiguse vapi ja värvide hoidmisele

sügis 1892 

Oskar Kallase poolt Saaremaal kogutud vanavarast asutatakse Seltsi muuseum. Eksponaadid on kuni Seltsi maja valmimiseni hoiul Õpetatud Eesti Seltsis 

1896 

EÜS alustatab rahvakalendri "Sirvilauad" väljaandmist. Ilmus 1896-1920, toimetajad Villem Reiman (1861-1917), theol ja Villem Ernits (1891-1982), phil 

1899 

Seltsis asutatakse sümfooniaorkester 

10.-11. september (28.-29. august) 1902 

EÜSi maja (Viljandi, tänapäeval Tõnissoni tänav 1, arhitekt Georg Hellat, 1870-1943) sisseõnnistamise pidustused 

sügis 1904 

EÜSi liikmeted loobuvad kohustusest tunnustada (garanteerida) üldkommaani. Otsuse tagamaadeks on eestlaste ühiskondliku rolli kiire suurenemine Eestimaal ja Põhja-Liivimaal, EÜSi liikmete arvu kiire kasv ja EÜSi lõplik muutumine eestluse harrastajatest eesti organisatsiooniks. EÜSi üldkoosolek arutab 28. oktoobril 1904 peaaegu terve öö korporatsiooni asutamist. Korporatsiooni asutamisest loobutakse

1. november (19. oktoober) 1905 

EÜSi sini-must-valge lipp esimest korda avalikkuse ees eesti organisatsioonide demonstratsioonil Tartus. Demonstratsioonile tungivad ülikooli peahoone ees kallale esimese Vene revolutsiooni kihutusest innustust saanud vene üliõpilased. Mõned Seltsi liikmed saavad viga

9. mai (26. aprill) 1907

EÜSist lahkunud liikmed asutavad korporatsiooni Fraternitas Estica 

14. november 1909 

EÜSist lahkunud liikmed asutavad korporatsiooni Sakala 

21. oktoober 1910

EÜSi raamatukogu eestiaineline osa (ca 10.000 kd) ja muuseumikogud otsustatakse kinkida Eesti Rahva Muuseumile. Esimesest kujuneb Eesti Arhiivraamatukogu, hilisem Kirjandusmuuseum 

24. november 1918

EÜSi koosolekul otsustatakse minna in corpore Vabadussõtta. Vabadussõjas langevad 13 EÜSi liiget, 60 saavad Vabadusristi 

II semester 1918

koos teiste üliõpilasorganisatsioonidega boikoteerivad EÜSi liikmed Saksa okupatsioonivõimude poolt avatud nn Landesuniversität'i 

13. oktoober 1920

Tartu Ülikooli Valitsus registreerib EÜSist lahkunud liikmete poolt asutatud EÜS "Veljesto" 

14. jaanuar 1921

Tallinna vilistlaskoonduse asutamine

1925 

Tartus ilmub Juhan Kõpu "Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I.1870-1905" (2. trükk 1953 Uppsalas, 3. trükk 1996 Tartus) 

28. oktoober 1928 

sõlmitakse sõpruslepingud Helsingi Ülikooli Etelä-Pohjalaise Osakunna ja Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga 

1930 

Seltsi maja laiendamine. Arhitekt Artur Kirsipuu (1897-1984) 

7. aprill 1934 

otsus sini-must-valgete värvide kandmise kohta. Värve kantakse avalikult Seltsi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See on kompromiss nn farboonuste ja antifarboonuste vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud

4. juuni 1934 

sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva suurejooneline tähistamine Tartus ja Otepääl. Otepää kiriku seinal avatakse sini-must-valgele lipule pühendatud bareljeefid 

15. oktoober 1936 

ksv!! koonduse registreerimine Tallinna Tehnikainstituudi juures

5. aprill 1937 

sõlmitakse sõprusleping Läti üliõpilasseltsiga "Austrums" 

1939 

Tallinna koondus ostab maja Kadriorus, J. Köleri 13 

1940 

ühisväljaanne Soome sõprusorganisatsioonidega "Jäämereltä Emajoen rannoille"/"Emajõe kallastelt Jäämereni" 

I semester 1940

EÜS on suurim eesti üliõpilasorganisatsioon 369 liht- ja tegevliikme ja 711 vilistlasega 

suvi 1940

16. juunil esitab Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse tagasiastumist ja täiendava Punaarmee väekontingendi lubamist Eestisse. Vabariigi Valitsus astub tagasi. 16. ja 17. juunil okupeerib Punaarmee 10. armee Eesti Vabariigi. 19. juunil tuleb Eestisse Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee peasekretäri Jossif Stalini eriesindaja, ÜK(b)P Leningradi oblasti- ja linnakomitee I sekretär, ÜK(b)P KK sekretär ja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige Andrei Zdanov. 21. juunil kinnitab president Konstantin Päts ametisse uue valitsuse A. Zdanovi dikteeritud koosseisus. EÜSi maja rekvireeritakse Punaarmee tarbeks. Ajalooline lipp peidetakse, ülejäänud varad antakse Eesti Rahva Muuseumi

29. juuli 1940 

Eesti Vabariigi sisekaitseülema, siseministri abi Harald Habermani korraldusega keelatakse üliõpilasorganisatsioonide tegevus. 22. juulil 1940 on okupatsioonivõimude näpunäidetel moodustatud Riigivolikogu taotlenud Eesti astumist Nõukogude Liitu. 6. augustil liidetakse Eesti NSVLiiduga

1940-88

EÜS Eestis põranda all. Tähistatakse EÜSi aastapäevi ja suvepäevi, võetakse vastu üksikud liikmed, lahkunud kaaslased maetakse Seltsi kombe kohaselt 

1939-45 

II maailmasõda. Ligi 350 EÜSi liiget arreteeritakse Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsioonivõimude poolt, mõrvatakse Eestis, langevad metsavendadena või Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee koosseisus, hukatakse või surevad nälga ja haigustesse Nõukogude Liidu ja Saksamaa koonduslaagrites, hukkuvad Eestist põgenemisel Läänemerel või Eesti ja Saksamaa linnade pommitamise ajal 

1939-41 ja 1944

rohkem kui 300 EÜSi liiget lahkuvad Saksamaale koos ümberasuvate baltisakslastega, põgenevad Rootsi ja Saksamaale või taganevad Saksa armee koosseisus Saksamaale 

28. aprill 1943 

Karl Aun, EÜSi esimees 1940/II, peidab EÜSi ajaloolise lipu Lääne-Mardi talu (Vaimastveres) põranda alla 

suvi 1943 

EÜSi põrandaalused suvepäevad Palamusel ja Tooma sookatsejaamas 

suvi 1944 

EÜSi liikmed viivad soomepoistele (Soome armee 200. jalaväerügement) sini-must-valge lipu 

23. august 1944 

EÜSi liikmete koosolek Vikingshilli põgenikelaagris. Otsustatakse jätkata EÜSi põhimõtete ja taotluste kohast tegevust paguluses 

18. jaanuar 1945 

asutatakse Rootsi koondus Stockholmis 

18. november 1945 

asutatakse Rootsi koondus Göteborgis 

detsember 1945 

asutatakse koondus Saksamaal Geislingeni DP-laagris (tegutses kuni 1949) 

14. veebruar 1946 

asutatakse Lõuna-Rootsi koondus (Lund-Malmö) 

10. aprill 1948 

asutatakse koondus Saksamaal Augsburg-Hochfeldi DP-laagris (tegutses kuni 1949) 

9. aprill 1949 

Sydneys asutatakse Austraalia koondus 

11. märts 1950

New Yorgis asutatakse Ameerika Ühendriikide koondus 

9. aprill 1950

asutatakse Inglismaa koondus 

31. oktoober 1950

Vanematekogu, iga 5 aasta järel Rootsi, USA ja Kanada vahel roteeruva koordineeriva organi asutamine 

31. detsember 1950 

asutatakse Kanada koondus Torontos 

1952

asutatakse Argentiina koondus 

2. november 1952

asutatakse Montreali koondus 

26. veebruar 1955

Saksamaa koondus taastatakse Baieri koondusena (alates 23. juuni 1956 Lääne-Saksamaa koondus) 

7. aprill 1955

taastatakse EÜSi kirjanduskomisjon EÜSi väljaannete koordineerimiseks 

3. detsember 1955

asutatakse Baltimore-Washingtoni koondus 

7. aprill 1956

asutatakse Lõuna-Kalifornia (hiljem Lõuna-Lääne) koondus 

9. juuni 1956

asutatakse Chicago (hiljem Kesk-Lääne) koondus 

1956

asutatakse San Francisco (hiljem Põhja-Kalifornia) koondus 

8. märts 1958

Vancouveris asutatakse Põhja-Lääne koondus 

1948

August Schönbergi nimelise stipendiumifondi asutamine Lõuna-Rootsi koonduse poolt 

14. detsember 1967

asutatakse sihtasutus "EÜS 100 aastat" 

aprill 1970

EÜSi 100. aastapäeva suurejooneline tähistamine kõigis koondustes 

aprill 1970

Pohjois-Pohjalainen Osakunta katkestab Soome valitsuse poolse poliitilise surve tõttu sõpruslepingu EÜSiga 

19.-21. juuni 1970

EÜSi 1. ülemaailmne kokkutulek New Yorgis 

18. aprill 1972

asutatakse EÜSi ajalootoimkond 

19.-21. juuli 1975

EÜSi 2. ülemaailmne kokkutulek Skoklosteris (Rootsi) 

6. detsember 1975

Vanematekogu asutab Arthur Puksowi Fondi, mille eesmärgiks on rahaliste preemiate andmine teaduslike tööde eest 

26. mai 1977

Lääne-Saksamaa koondus ühineb Rootsi koondusega Göteborgis 

1980

Argentiina koondus lõpetab oma tegevuse. Neli seltsivenda liituvad USA koondustega.

juuni 1984

Eestis elavad EÜSi liikmed tähistavad Otepääl salaja sini-must-valge lipu 100. aastapäeva 

16. detsember 1987

vaidlusklubi "Alternatiiv" ja tudengiteater "Valhalla" liikmed asutavad EÜS Sodaliciumi 

1. detsember 1988

EÜS Sodalicium taastab Rootsis asuva EÜSi Vanematekogu ja Eestis elavate vilistlaste nõusolekul Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus. Värvid saavad 21 uut tegevliiget ja 16 vilistlast 

17. jaanuar 1989

asutatakse Pärnu koondus 

aprill 1989

otsustatakse jätkata sõpruslepingu täitmist Etelä-Pohjalaise Osakunnaga 

13.-15. juuli 1989

esimesed taastamisjärgsed suvepäevad Otepääl. Avatakse 1950ndatel purustatud bareljeefide pronkskoopiad 

aprill 1990

EÜSi 120. aastapäeva tähistamine Tartus. Taastatakse sõprusleping Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga ja jätkatakse sõpruslepingut Läti üliõpilasseltsiga "Austrums" 

juuli 1990

ülemaailmsed EÜSi suvepäevad Otepääl 

oktoober 1990

möödub 70 aastat Soome ja Nõukogude Venemaa vahelise rahulepingu sõlmimisest EÜSi majas. Koostöös Soome sõprusorganisatsioonidega avatakse mälestusmärk 

aprill 1991

sõlmitakse sõprusleping Helsingi Ülikooli juures tegutseva Vasa Nation'iga 

aprill 1991

Tartu Ülikool tagastab de facto EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja de jure. Kokkuleppele kirjutavad alla EÜSi Vilistlaskogu esindajad ja Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner 

Alates 1991

maja taastamine. Sisekujundaja Sirje Uusbek 

1991

Tallinna koonduse taastamine 

24. veebruar 1992

EÜSi ajalooline lipp tagastatakse EÜSile 

1992-1993

uue Kodukorra koostamine 

1994

Tallinna koonduse maja tagastatakse EÜSi Vilistlaskogule 

juuni 1994

EÜS tähistab sini-must-valge lipu 110. aastapäeva kaarikuretkega Tartust Otepääle

21. juuli 1995

EÜSi ülemaailmne koosolek Tartus. Vanematekogu lõpetab tegevuse ja annab oma volitused üle Vilistlaskogule. Võetakse vastu uus Vilistlaskogu põhikiri 

1995

koostöös Etelä-Pohjolaise ja Pohjois-Pohjolaise Osakunna ning Vasa Nationiga ilmub esseede kogumik "Pontes novi" 

12. aprill 1996

Inglismaa koondus lõpetab tegevuse 

1996

EÜSi kuulub üle 700 liht- ja tegevliikme ning vilistlase. EÜSil on 16 koondust: Tartu, Tallinna, Pärnu, Stockholmi, Göteborgi, Lõuna-Rootsi (Malmö-Lund), Toronto, Montreali, New Yorgi, Baltimore-Washingtoni, Põhja-Lääne (Seattle-Vancouver), Kesk-Lääne (Chicago ümbrus), Lõuna-Lääne (Lõuna-Kalifornia), Põhja-Kalifornia, Kirde (Massachusetts) ja Austraalia

1. jaanuar 1997

USA Lõuna-Lääne ja Põhja-Kalifornia koondused liitusid Kalifornia koonduseks.

1997 

asutatakse EÜSi sihtasutus.

24. veebruar 1998

EÜS näitab Eesti Vabariigi 80. juubelipidustuste raames Tallinnas esimest sinimustvalget lippu.

oktoober 1998

Möödub 70 aastat sõpruslepingute sõlmimisest PPO ja EPO-ga, sellel puhul avatakse Seltsi maja seinal mälestustahvel.

aprill 2000

EÜS-i 130. aastapäeva suurejooneline tähistamine Tartus ja koondustes. EÜS näitab sel puhul Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis esimest sinimustvalget lippu.

Kevad-suvi 2002

EÜSi maja aadressil Tõnissoni 1 renoveeritakse põhjalikult hoone 100. aastapäevaks. EÜS kolib ajutiselt Tartu Ülikooli Vanasse Anatoomikumi.

12.-15. september 2002

EÜSi maja 100. juubeli pidustused Tartus Tõnissoni 1.

20. veebruar 2004

EÜS-i Tallinna koondus avab oma uued ruumid Kadriorus aadressil Köleri 13.

4.-6. juuni 2004

EÜS tähistab "Eesti lipu aasta" raames koos eesti rahvaga oma sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeva. 4. juunil näitab EÜS Otepää kirikus esimest sinimustvalget lippu.

2005

EÜS tähistab oma 135. aastapäeva.

2007

EÜSi Sihtasutus registreerib kaubamärgi EÜS Kirjastus.
EÜS Kirjastus avaldab kogumiku "Eesti lipp 120", mis koondab endas 5. juunil 2004 toimunud vastaval ajalookonverentsil esitatud kõnesid.
EÜS Kirjastus avaldab kogumiku "Vivat Academia", mis on kümme aastat varem ilmunud üliõpilasorganisatsioone käsitlenud kogumiku "Spes Patriae" uus, täielikum, ligi kolm korda mahukam trükk.

2007-2008

EÜSi maja renoveerimise lõpuleviimine (soklikorruse ja krundi korrastamine).

23.-24. veebruar 2008

EÜS eksponeerib Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustuste raames oma ajaloolist sinimustvalget lippu 23. veebruaril Pärnus Eliisabeti kirikus ja 24. veebruaril Tallinnas Kaarli kirikus.

oktoober 2008

EÜS, EPO ja PPO tähistavad Tartus sõpruslepingu sõlmimise 80. aastapäeva.

4.-5. juuni 2009

EÜS tähistab koos Eesti rahvaga esimese sinimustvalge lipu 125. aastapäeva.

16. juuni 2009

Asutatakse esimese taastamisjärgse väliskoondusena Brüsseli koondus.

1.-12. juuli 2009

EÜS-i ülemaailmne kokkutulek Tallinnas, Tartus ja Otepääl. Sellel puhul annab EÜS Kirjastus välja Eesti Üliõpilaste Seltsi XIX albumi.

september 2009

EÜS Kirjastus avaldab vil! Helmut Piirimäe monograafia "Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil".

aprill 2010

EÜS tähistab oma 140 aastapäeva.
EÜSi Sihtasutus annab auvil! Udo Mällo fondist esmakordselt välja EÜSi stipendiumid.