Eestimaa, mu isamaa

(Eesti Üliõpilaste Seltsi lipulaul)

1867. aastal Tarvastu meeskooril kirjutatud laulul, mille esmaettekanne toimus kaks aastat hiljem, on pikk ja kuulsusrikas ajalugu. Eestimaa murdmatust mehemeelest ja isamaale truuks jäämisest kõnelev teos on olnud mitme üliõpilasorganisatsiooni, noorkotkaste, skautide ja Vabadussõjalaste Liidu ametlikuks lauluks. Seevastu Eesti riigi vaenlased on seda laulu kartnud nagu vanapagan välku. Kuhlbarsi laulul on eriliselt väärikas koht meie isamaaliste laulude panteonis.

Muusika: F. A. Schulz
Sõnad: Friedrich Kuhlbars

Eestimaa, mu isamaa
Kuis mull’ armas oled sa!
Murravad ka tormid, tuuled
Sinu viimsed tammepuud,
Siiski hüüavad mu huuled:
:,: Eestimaa, sull’ annan suud! :,:

Eesti vaprad vanemad
Vaimuvallast vaatavad,
Peas neil paistvad pärlikroonid,
Võidulaulud nende suus.
Neil on kuninglikud troonid,
:,: Kuldsed kandled palmipuust. :,:

Eestimaa, su mehemeel
Pole mitte surnud veel!
Peab surm ka rohket lõikust
Suure sõjakäraga:
Truuks jääme isamaale
:,: Viimse veretilgani! :,: