Kuldrannake

Puhja koolmeister Aleksander Läte kirjutas tänaseks päevaks klassikaks saanud laulu 1885. aastal. 15. aastat hiljem, 1900. aasta septembris, käivitas Läte EÜS-i ruumes esimese eesti sümfooniaorkestri tegevuse, novembris aga anti Bürgermusses täissaalile menukas kontsert. Eestlased olid vaimustuses, sakslased kadedusest rohelised. Läte juhatas ka seltsi meeskoori, seega on “Kuldrannake” kõlanud seltsis juba üle saja aasta.

Muusika: Aleksander Läte
Sõnad: Ado Reinvald

1. :,:Kuldrannake:,:
mil jõuab laev su kaldale!
Ju vara kalli koiduga
su poole võtsin purjeta’,
silm siiski kallast veel ei näe
siit üle kõrge lainemäe.

2. :,:Kuldrannake:,:
mil jõuab laev su kaldale!
Siin alles võõra ilma piir,
ei läigi ranna siniviir
sealt üle elumere vee,
kus lõpeb igav laevatee!

3. :,:Kuldrannake:,:
mil jõuab laev su kaldale!
Ma ohkan siin kui väsind lind,
oh otsatu on merepind!
Ei tuul mu laeva lendes a’a,
ei mina iial randa saa!

4. :,:Kuldrannake:,:
mil jõuab laev su kaldale?
Küll õhtueha paiste sees
sind näen sinetamas ees,
oh, siiski raske elutee –
ta lõpeb üle merevee!