Sõprusorganisatsioonid

Eesti Üliõpilaste Seltsil on sõprussuhted nelja akadeemilise üliõpilasorganisatsiooniga. 1928. aastal sõlmiti sõpruslepingud Helsingi Ülikooli Etelä-Pohjalaise Osakunna ja Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga. 1937. aastal sõlmiti sõprusleping Läti üliõpilasseltsiga Austrums ning 1991. aastal Helsingi Ülikooli Vasa Nationiga. EÜS ning sõprusorganisatsioonid  vahetavad stipendiaate, aastate jooksul on välja kujunenud ühine sõpruskond.

 

Ajaloost

Seltsi sidemed soomlaste ja soome üliõpilastega ulatuvad juba Vironia osakonna eelsesse aega. 1881. a saatis EÜS A. Mõttuse oma esindajana Soome Kirjanduse Seltsi 50. aastapäevale. 1925. a algasid tihedamad kontaktid Helsingi ülikooli Pohjois-Pohjalaise Osakonna (PPO) ja EÜSi vahel. Sõpruslepingu sõlmimiseni jõuti 28. oktoobril 1928, kaasati ka PPO sõsarosakond, Etelä-Pohjalainen Osakunta (EPO). Soome suhted arenesid tormiliselt. Käidi vastastikku külas, alustati stipendiaadivahetusega: soomlased õppisid EÜSi kulul Tartu ülikoolis ja eestlased PPO või EPO kulul Helsingi ülikoolis.

Suhete jahenemise põhjustas K. Pätsi võimuhaaramine 1934. a. Suur osa soome üliõpilasi, eriti Akadeemilise Karjala Seltsi (AKS) liikmed, mille üks liidreid oli PPO ja EÜSi suhete ”isa” Vilho Helanen, tundis Eesti vabadussõjalastele, kelle liikumine pärast võimuhaaramist suleti, tingimusteta kaasa. 1934. a 8. aprillil tuli PPO esindus EÜSi aastapäeva pidukoosolekule Soome paremäärmusliku erakonna IKLi mundris. PPO esindaja Eljas Haataja pidas tervituskõne, milles avaldas toetust vabadussõjalastele ning kritiseeris Eesti juhtkonna poliitikat. PPO esindajad arreteeriti ja saadeti Eestist välja. Lõplikult lepiti ära 1938. sügisel, sõpruslepingu 10. aastapäeva tähistamise, nn Raudpulmade käigus. 1940. a ilmus soome- ja eestikeelne ühisväljaanne ”Jäämereltä Emajoen rannoille/Emajõe kallastelt Jäämereni”.

1937. a sõlmis EÜS sõpruslepingu ka Läti üliõpilasseltsiga Austrums. Suhted Austrumsiga ei olnud nii aktiivsed või pigem rahvusvahelise olukorra tõttu ei jõudnud õieti hoogu sisse saada.

Soome osakondade ja Seltsi suhted, sealhulgas ka stipendiaatide vahetamine, taastati pärast sõda eesti eksiilis. Kolmanda sõprusorganisatsioonina lisandus rootsikeelne Vasa Nation, kolmas Helsingi Ülikooli Põhjala osakond. Stockholmi EÜSiga suheldes ei olnud neil ka keeleprobleemi. 1989. a taastati Tartu EÜSi suhted EPO-ga, 1990. aastatel vahepeal katkenud sõprusleping PPOga, 1991. a sõlmiti sõprusleping Vasa Nation’iga. 1989–1990 taastati sõprusleping ka Austrumsiga.