Lipp

Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline värvide valik ning mida pidid need tähendama? 

Ühest vastust sellele ei ole, kuid üldiselt pidid värvid : 

1. kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid;
2. tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone;
3. peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust;
4. olema omavahel kooskõlas.

Värvide tähendust seletati ka veel näiteks nii: 
S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; 
M u s t -  pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; 
V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 

Vapp

Seltsidele ja korporatsioonidele omaste sümbolite ja atribuutide seas on üheks kesksemaks vapp. EÜS-i vapi ajalugu ulatub aastasse 1881, mil Aleksander Mõtuse poolt valmis asutatava korporatsiooni „Vironia” vapi kavand. Pärast mitmeid arupidamisi otsustati see kujundada järgmiselt: neljavärvilise kilbi keskel paiknes südakilp, tähtedega V. V. – vincit veritas, kus oli kujutatud avatud raamat (võidab tõde). Raamatu kohal asestses tsaaririigi kahepäine kotkas. Kilbi ülemisel vasemal väljal paiknes Tartu vapp, paremal väljal korporatsiooni värivid sinine, must ja valge. Ustavuse ja sõpruse sümbolina oli alumisel vasakul mustal väljal kujutatud kaks teineteist suruvat kätt. Tähed V.C.F.V. – vivat, crescat, floreat Vironia (elagu, kasvagu, õitsegu Vironia – moodustasid alumisel paremal sinisel väljal asestseva vääntähe. Vapikilbi kohal ilutses kolme sini-must-valge sulega ehitud rüütlikiiver, mille alumisel serval oli kuupäev „26. MAERZ”. Vappi kaunistasid veel tammepuu oksad, paelad ning kaks korporatsiooni värvidega lippu.

Edasi...