Eesti ļæ½liļæ½pilaste Selts
   
   

Redaktsioon kinnitatud

EÜSi Vilistlaskogu üldkoosolekul 10. aprillil 2010







EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI VILISTLASKOGU

PÕHIKIRI





EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI PÕHIMÕTTED

I. Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud.

II. Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud.

III. Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude.

IV. Vaimse arengu mõjuvaks teguriks on tõsine teaduslik töö. Seepärast nõuab Selts, et iga Seltsi liige kui üliõpilane sõna täies mõttes paneks kõige suuremat rõhku niihästi oma valitud õppeaine omandamisele kui ka tutvumisele teiste teadusharudega.

V. Kirjandus, kunst ja muusika kui vaimliste ja hingeliste võimete igakülgse arenemise tähtsamad tegurid peavad leidma elavat tähelepanu.

VI. Teadusliku töö ja kunstipüüete kõrval on Seltsi liikmetel tähtsamaks kohuseks hoolt kanda oma tervise eest, spordile ja kehaharjutustele rõhku pannes.

VII. Üksikute teadus-, kirjandus- ja kunstiharude lähemaks tundmaõppimiseks, niisama ka eriülesannete teostamiseks on soovitav, et üksikud Seltsi liikmed osakondadeks ühineksid.

VIII. Selts tahab oma jõude rakendada Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise, eriti vaimse ja majandusliku edenemise teenistusse.

IX. Oma otstarvete teostamisel püüab Selts, truuks jäädes oma põhimõtetele, võimalust mööda läbikäimisesse astuda teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega.

X. Et Seltsi liikmeid kindlamalt köita ühiste ettevõtete ja püüete külge, Seltsi elu huvitavamaks, elavamaks ning kodusemaks teha, püüab Selts oma liikmete vahel äratada ja edendada täielist vastastikust lugupidamist ja usaldust, mille juures püütakse aru saada üksteise seisukohast ja ilmavaatest ning eemale hoida igasugusest survest.

XI. Pahatahtlikud avaldused Seltsi üldisest elust kui ka igasuguste Seltsi üksikuid liikmeid ja vilistlasi diskrediteerivate teadete laialilaotamine, mis nende ausat nime rikkuda võivad, on keelatud.

Märkus: See määrus on maksev ka nende kohta, kes Seltsist mõnesugustel põhjustel peavad eemale jääma.

XII. Seltsi liikmete teguviis ja käitumine olgu aumehelik. Kõigi vastu, kellega elus on kokkupuutumist, tuleb avaldada inimlikku sallivust ja nendest arusaamist. Oma ilmavaate kaitsmises ja eesmärkide taotlemises, kus Selts nõuab julget ja kindlat ülesastumist, peavad Seltsi liikmed tarvitama ainult kultuurilisi abinõusid.

XIII. Iga Seltsi liige peab Seltsi põhimõtteid püüdma täita parima arusaamise ja kindla tahtega, niisama kõigis asjus alistuma kodukorra määrustele.

XIV. Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest.

I peatükk. Üldsätted

§ 1. Eesti Üliõpilaste Seltsi Vilistlaskogu (edaspidi V/k) on kõrghariduse omandanud Eesti Üliõpilaste Seltsi (edaspidi EÜS) liikmete ühendus, mille eesmärgiks on EÜSi liikmetele akadeemilise, ainelise ja kõlbelise toetuse pakkumine akadeemilise hariduse saamisel, teaduslikus tegevuses ning EÜSi Põhimõtete teostamisel.

§ 2. Eelnimetatud toetust võib saada samuti EÜS tervikuna. Võimaluse korral toetab V/k ka teiste eesti soost üliõpilaste haridusepüüdlusi üle maailma.

§ 3. V/k olemasolu ja tegevuse aluseks on vilistlaste usaldus üksteise vastu ning vastastikune lugupidamine ja aumehelikkus nii omavahelises läbikäimises kui avalikus elus. EÜSi Põhimõtted on V/k põhikirja lahutamatu osa.

§ 4. V/k tegevuspiirkonnaks on Eesti Vabariik ja eestlaste keskused välismaal.

§ 5. V/k juhatust nimetatakse V/k eestseisuseks. V/k eestseisus asub Tartus EÜSi majas J. Tõnissoni 1. Tegutsemiseks loob V/k osakonnad, mida nimetatakse V/k koondusteks. Kõik V/k liikmed peavad kuuluma koondustesse.

§ 6. V/k on juriidiline isik. V/k-l on varad, pitsat ja pangaarved.



II peatükk. V/k liikmed

§ 7. V/k liikmeteks on EÜSi vilistlased, vilistlane emeritused ja auvilistlased.

§ 8. EÜSs vilistlane on iga kõrghariduse omandanud EÜSi liige, kes on vähemalt ühe semestri EÜSi tegevliige olnud ja kes on EÜSi või tema kodukoonduse poolt vilistlaseks tunnistatud. Niisuguste EÜSi liikmete liitumise V/k-ga otsustab V/k eestseisus kandidaadi kirjaliku taotluse ja EÜSi või kandidaadi kodukoonduse eestseisuse kirjaliku soovituse alusel. Niisuguste liikmete vastuvõtmisest informeerib V/k eestseisus V/k üldkoosolekut.

§ 9. Iga EÜSi vilistlase kes on V/k-sse kuulunud 70 semestrit (k. a. V/k-sse astumise semester), loeb V/k eestseisus vilistlase kirjaliku taotluse alusel vilistlane emerituseks. Vilistlane emeritus on vabastatud V/k liikmemaksu tasumise kohustusest.

Märkus 1: 70 semestri hulka ei arvestata semestreid, mille jooksul V/k liige on olnud V/k-st välja heidetud.

Märkus 2: V/k üldkoosolekul on õigus tunnistada vilistlane emerituseks ka vilistlasi, kes on olnud V/k liikmed vähem kui 70 semestrit.

§ 10. Eriti silmapaistvate teenete eest EÜSi ja Eesti riigi, rahva, ühiskonna, kultuuri või teaduse ees valitakse EÜSi suurematel tähtpäevadel EÜSi auvilistlasi. Auvilistlasteks saab valida EÜSi vilistlasi, kelle EÜSi astumisest on möödunud vähemalt 50 semestrit. Auvilistlaste kandidatuuride esitamise õigus on V/k eestseisusel, V/k koondustel, EÜSi tegevliikmete koondustel ning üksikutel vilistlastel. Viimasel juhul peab esitatud kandidatuuril olema vähemalt 25 V/k liikme kirjalik toetus. V/k eestseisus informeerib koondusi esitatud kandidaatidest vähemalt 1 kuu enne V/k üldkoosolekut. V/k üldkoosolekule esitatakse vaid need kandidaadid, kelle kandidatuuri on toetanud vähemalt 2/3 koondustest. Auvilistlased valitakse EÜSi vilistlaste ja kaasvõitlejate (EÜSi liikmete) ühisel koosolekul 3/4 kohalolijate häältega. EÜSi auvilistlased on V/k liikmemaksust vabastatud.

§ 11. Väljaspoolt EÜSi liikmeskonda saab V/k liikmeteks (s. o. vilistlasteks) vastu võtta kõrgharidusegameessoost isikuid, kellel õpingute ajal ei olnud võimalik EÜSi astuda. Vastuvõtmine toimub kirjaliku taotluse alusel, millele on lisatud elulookirjeldus, foto ja vähemalt kahe V/k liikme kirjalik soovitus. V/k üldkoosolekule esitatakse vaid need taotlused, mis on V/k eestseisuse poolt eelnevalt läbi arutatud. Eestseisus suunab taotluse V/k üldkoosolekule vaid V/k eestseisuse ühehäälse otsuse korral. V/k üldkoosoleku poolt vastu võetuks loetakse kandidaat, kelle poolt on vähemalt 2/3 kohalolijatest.

§ 12. V/k üldkoosolekul on õigus V/k liikmeteks vastu võtta EÜSi liikmeid, kõrgharidust omandanud, kui nad on olnud vähemalt 8 semestrit EÜSi tegevliikmed, vähemalt 6 semestrit immatrikuleeritud ja vähemalt 27 aastat vanad. V/k-sse vastuvõtmiseks tuleb V/k eestseisusele esitada kirjalik taotlus, milles on näidatud kõrghariduse omandamisest loobumise põhjused, ja EÜSi või kandidaadi kodukoonduse eestseisuse kirjalik soovitus. V/k liikmeks võetakse 3/4 üldkoosolekul kohalolijate häältega.

§ 13. V/k liikmetel on õigus V/k-st välja astuda. V/k-st väljaastumiseks tuleb esitada V/k eestseisusele kirjalik avaldus, kes teeb vastavasisulise otsuse. Tehtud otsusest informeerib V/k eestseisus V/k üldkoosolekut.

§ 14. V/k asjaajamises arvestatakse EÜSi astumise aega, v. a. § 9 tingimuste täitmisel.



III peatükk. V/k liikmete kohustused

§ 15. V/k liige on kohustatud juhinduma EÜSi Põhimõtetest, täitma V/k põhikirja nõudmisi, V/k koosolekute otsuseid, samuti aukohtute ning V/k ja koonduste kohtute otsuseid. V/k liige on kohustatud osalema vilistlaste ja kaasvõitlejate ühistel koosolekutel, V/k üldkoosolekutel ja V/k koonduse koosolekutel ning maksma V/k liikmemaksu, kui V/k põhikiri või V/k üldkoosoleku või V/k koonduse otsused ei määra teisiti.

§ 16. V/k liiget, kes ei täida § 15 näidatud kohustusi, karistatakse V/k või koonduse kohtu poolt kirjaliku kaebuse alusel.



IV peatükk. V/k ülemaailmne struktuur

§ 17. 1) Ühes piirkonnas elavad V/k liikmed võivad moodustada V/k koonduse. Iseseisva koonduse moodustamiseks on vajalik 5 V/k liikme olemasolu.

2) koondust, millesse V/k liige kuulub, nimetatakse ta kodukoonduseks.

3) V/k koonduste peamiseks ülesandeks on siduda vilistlasi ja kaasvõitlejaid EÜSi põhimõtete ja tavade alusel.

4) V/k koonduse eestseisus teatab V/k koonduse poolt vilistlasteks tunnistatud kaasvõitlejate nimed V/k eestseisusele V/k-sse vastuvõtmise otsustamiseks põhikirja § 8 alusel.

5) V/k koondustel on õigus vastu võtta sooviavaldusi väljaspoolt EÜSi liikmeskonda V/k liikmeks (s. o. vilistlaseks) astumiseks. V/k koonduse eestseisus saadab sooviavalduse omapoolse soovitusega V/k eestseisusele esitamiseks V/k üldkoosolekule otsustamiseks V/k põhikirja § 11 alusel.

§ 18. V/k koondusel võib olla oma põhikord, mis ei tohi olla vastuolus EÜSi Põhimõtete, käesoleva põhikirja ega EÜSi kodukorraga, ning iseseisev asjaajamine. V/k koonduse kõrgeimaks organiks on V/k koonduse koosolek, mis peab toimuma vähemalt üks kord semestris.

§ 19. V/k koonduse ametnikeks on valitavad esimees, kirjatoimetaja ja laekahoidja; vajaduse korral on õigus valida ka teisi ametnikke.

§ 20. V/k koondus lõpetab oma tegevuse, kui:

1) ettepaneku poolt koonduse tegevuse lõpetamise kohta hääletab 3/4 koonduse liikmetest;

2) koonduse liikmete arv langeb alla viie;

3) kui koondusel ei õnnestu valida uut eestseisust, senise esimehe või tema kohusetäitja teatel.

Tegevuse lõpetanud V/k koonduse varade haldamine läheb V/k eestseisuse pädevusse, koonduse arhiiv antakse üle EÜSi arhiivi.

§ 21. V/k liige, kes asub teise V/k koonduse piirkonda, osaleb koonduse tegevuses hääleõigusega ja võib olla valitud koonduse ametitesse. V/k liikmel on õigus elukoha vahetuse, senise koonduse tegevuse lõppemise vms. põhjustel teise koondusesse astuda. Üleminek ühest V/k koondusest teise toimub isikliku sooviavalduse ja senise koonduse eestseisuse nõusoleku alusel (v. a. senise koonduse tegevuse lõpetamise puhul). V/k liige, kes on ühest koondusest teise üle läinud, informeerib sellest kirjalikult V/k eestseisust.



V peatükk. V/k organid

Va. V/k üldkoosolek

§ 22. V/k kõrgeimaks organiks on V/k üldkoosolek. V/k üldkoosolek püstitab V/k tegevuse üldised juhtmõtted, annab lõppotsuse kõigis V/k ellu puutuvates küsimustes, teeb otsused V/k sisemise korralduse kohta, valib eestseisuse, revisjonikomisjoni ja teised komisjonid või määrab nende valimise korra, otsustab põhikirja muutmise ja V/k likvideerimise küsimused jne. V/k korraline üldkoosolek toimub kord semestris, EÜSi aastapäeva ja vilistlaspäeva ajal, Tartus. V/k eestseisus on kohustatud kokku kutsuma V/k erakorralise üldkoosoleku, kui seda nõuab vähemalt 1/10 V/k liiget. Juhul, kui V/k-s on rohkem kui 500 liiget, on V/k eestseisus kohustatud V/k erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab vähemalt 50 V/k liiget.

§ 23. V/k korralistel ja erakorralistel üldkoosolekutel osalemine on V/k liikmetele kohustuslik. Koosolekult on õigus puududa

1) tervislikel põhjustel;

2) seotuse tõttu ametikohustustega;

3) Eestist eemalviibimise tõttu;

4) perekondlikel põhjustel.

§ 24. V/k üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui koosolekust osavõtjate arv on võrdne vähemalt 1/2-ga alaliselt Tartus elavate vilistlaste arvust. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub V/k eestseisus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on otsustusvõimeline koosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust sõltumata, aga üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt 25 V/k liiget. V/k üldkoosolek otsustab lihthäälteenamusega (poolt hääletab enam kui vastu), kui V/k põhikiri ei määra teisiti.

§ 25. V/k üldkoosoleku päevakorra koostab V/k eestseisus ja saadab selle vähemalt kuu aega enne V/k üldkoosolekut V/k koondustele. Igal V/k liikmel on õigus V/k üldkoosolekult taotleda mingi punkti muutmist või täiendava punkti lisamist V/k üldkoosoleku päevakorda.

§ 26. V/k üldkoosolek toimub EÜSi üldkoosoleku korra järgi. Hääli loeb V/k laekahoidja või V/k üldkoosoleku poolt selleks valitud vilistlane/vilistlased.



Vb. V/k eestseisus

§ 30. V/k eestseisus valitakse EÜSi aastapäeval peetaval V/k üldkoosolekul kuueks semestriks. Iga kahe semestri järel lahkub 1/3 V/k eestseisuse liikmetest: esimese 4 semestri järel lahkujad loositakse, hiljem lahkuvad need, kes on 6 semestrit V/k eestseisuses olnud. V/k eestseisuse liikmete ametiaeg algab valimisele järgneval 1. augustil. Kui ettenägematute asjaolude tõttu ei ole EÜSi aastapäeval võimalik V/k üldkoosolekut pidada või V/k eestseisuse liikmeid valida, valitakse V/k eestseisuse liikmed järgmisel V/k üldkoosolekul ning nad astuvad ametisse antud üldkoosolekule järgneval 1. augustil.

§ 31. Õigus keelduda kandideerimast V/k eestseisuse liikmeks on:

1) EÜSi auvilistlastel;

2) vilistlane emeritustel;

3) § 23 näidatud põhjustel;

4) V/k liikmetel, kes on olnud vähemalt 6 semestrit V/k eestseisuse liikmed.

§ 32. Ametite jaotumise V/k eestseisuses otsustab V/k eestseisus oma esimesel koosolekul. V/k eestseisuses on 6 alalist liiget: V/k esimees, abiesimees, kirjatoimetaja, abikirjatoimetaja, laekahoidja ja 1 ametita liige. V/k üldkoosolekul on 2/3 häältega kohalolijatest õigus tähtajaliselt suurendada V/k eestseisuse liikmete arvu. V/k eestseisuses ei ole üle 10 liikme.

§ 33. V/k eestseisuse ülesandeks on V/k tegevuse juhtimine, V/k üldkoosoleku otsuste täitmine ja otsuste vastuvõtmine jooksvates küsimustes V/k üldkoosolekute vahelisel ajal, V/k koonduste tegevuse koordineerimine, V/k üldkoosolekute kokkukutsumine ja üldkoosoleku päevakorra koostamine, V/k ametlik suhtlemine koondustega, V/k ametlik suhtlemine EÜSiga ja V/k esindamine.

§ 34. V/k eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 5 korda semestris.

§ 35. V/k esimees:

1) juhatab EÜSi kaasvõitlejate ja vilistlaste ühist koosolekut, V/k üldkoosolekut ja V/k eestseisuse koosolekut;

2) kutsub kokku V/k eestseisuse koosolekud;

3) koostab V/k eestseisuse koosolekute päevakorra;

4) allkirjastab V/k nimel saadetavad kirjad;

5) esindab V/k-d.

§ 36. V/k abiesimees:

1) abistab V/k esimeest;

2) asendab V/k esimeest tema äraolekul;

3) vastutab V/k suhete eest EÜSi koondustega.

§ 37. V/k kirjatoimetaja:

1) protokollib V/k üldkoosolekutel ja V/k eestseisuse koosolekutel;

2) vastutab V/k kirjavahetuse ja asjaajamise eest;

3) allkirjastab V/k nimel saadetavad kirjad.

§ 38. V/k abikirjatoimetaja:

1) abistab V/k kirjatoimetajat;

2) asendab V/k kirjatoimetajat tema äraolekul;

3) vastutab V/k liikmete nimekirja korrasoleku eest.

§ 39. V/k laekahoidja:

1) vastutab V/k laeka eest;

2) kogub V/k liikmemakse;

3) vastutab V/k finantstegevuse eest;

4) koostab eelarve kava ja tegevusaruande ning esitab selle V/k üldkoosolekule.



Vc. V/k revisjonikomisjon

§ 40. V/k revisjonikomisjon koosneb 3 liikmest ja valitakse V/k üldkoosoleku poolt 6 semestriks analoogiliselt V/k eestseisuse valimise korrale (§§ 30 ja 31). V/k revisjonikomisjoni liikmed ei tohi olla samaaegselt V/k eestseisuse liikmed.

§ 41. V/k revisjonikomisjoni ülesandeks on kord semestris revideerida V/k laegast ja asjaajamist.

§ 42. V/k revisjonikomisjon esitab aruande V/k üldkoosolekule.



Vd. V/k komisjonid

§ 43. V/k üldkoosolekul on õigus moodustada alalisi ja ajutisi komisjone. Alalised komisjonid on kirjanduskomisjon, juriidiline komisjon vm. Ajutised komisjonid moodustatakse konkreetsete ülesannete lahendamiseks.

§ 44. V/k komisjonide liikmed valitakse V/k üldkoosoleku poolt 4 semestriks. Ajutiste komisjonide liikmed võib valida ka kuni konkreetse ülesande lõpule viimiseni.

§ 45. Pärast valimistähtaja lõppemist esitab komisjon V/k üldkoosolekule aruande. Vajaduse korral on V/k eestseisusel õigus nõuda aruannet ka varem.



VI peatükk. V/k liikmemaksude jaotumine

§ 46. V/k liikmemaksud kogutakse koonduste laekahoidjate poolt ja saadetakse edasi V/k laekahoidjale V/k üldkoosoleku poolt kinnitatud korras. V/k liikmemaksu suuruse, mis laekub V/k kassasse, määrab V/k üldkoosolek; lisaks võivad V/k koonduste koosolekud vastavalt vajadusele määrata koondusemakse, mis laekuvad vastava koonduse kassasse.



VII peatükk. V/k kinnisvarade valitsemine

§ 47. V/k kinnisvarade valitsemise eest vastutavad sihtasutuste juhatused ja nõukogud, mis tegutsevad sihtasutuste põhikirjade alusel ning vastavuses asukohamaa seadustega. Sihtasutuste nõukogude liikmed valitakse V/k üldkoosoleku või V/k koonduse koosoleku poolt. Viimasel juhul informeerib V/k koonduse kirjatoimetaja sellest V/k eestseisust. Sihtasutuste põhikirjad ei tohi olla vastuolus EÜSi põhimõtete ja V/k põhikirjaga. V/k eestseisus lepib sihtasutuste juhatustega kokku EÜSile ja EÜSi liikmetele kinnisvaradelt laekuvate ja sihtasutuste tuludelt makstavate toetuste osas, kui sihtasutuste põhikirjad seda ei reglementeeri. Niisugused kokkulepped kinnitab V/k üldkoosolek.



VIII peatükk. V/k põhikirja muutmine

§ 48. 1) Õigus algatada ettepanekut V/k põhikirja muutmiseks on igal V/k liikmel, V/k koonduse koosolekul ja V/k eestseisusel.

2) V/k eestseisus saadab ettepaneku V/k põhikirja muutmiseks koondustele seisukoha võtmiseks, kui seda taotleb vähemalt 25 V/k liiget, V/k koonduse koosolek või V/k eestseisus ühehäälse otsuse korral.

3) Ettepaneku V/k üldkoosoleku päevakorda võtmiseks on vajalik 1/2 koonduste nõusolek.

4) Enne põhikirja muutmiseks tehtud ettepaneku arutamist V/k üldkoosolekul arutab juriidiline komisjon ettepaneku läbi ja esitab oma seisukoha V/k üldkoosolekule.

5) Põhikirja muutmine otsustatakse rohkem kui 2/3 V/k üldkoosolekul viibijate häältega.

6) V/k põhikirja tõlgendamise küsimustes on juriidiline komisjon lõplikuks otsustavaks instantsiks. Oma kirjaliku otsuse V/k põhikirja tõlgendamise küsimuses esitab juriidiline komisjon V/k üldkoosolekule.



IX peatükk. V/k ühinemine, jagunemine ja V/k tegevuse lõpetamine

§ 49. 1) Õigus taotleda V/k ühinemist, jagunemist (edaspidi reorganiseerimine) või V/k tegevuse lõpetamist on vähemalt 25-l V/k liikmel, V/k koonduse koosolekul ja V/k eestseisusel.

2) Ettepaneku V/k reorganiseerimiseks või V/k tegevuse lõpetamiseks saadab V/k eestseisus koondustele seisukoha võtmiseks.

3) Ettepaneku V/k üldkoosoleku päevakorda võtmiseks on vajalik 1/2 koonduste nõusolek.

4) Enne V/k reorganiseerimiseks või V/k tegevuse lõpetamiseks tehtud ettepaneku arutamist V/k üldkoosolekul arutab juriidiline komisjon ettepaneku läbi ja esitab oma seisukoha V/k üldkoosolekule.

5) V/k reorganiseerimine või V/k tegevuse lõpetamine otsustatakse 3/4 V/k üldkoosolekul kohalviibijate häältega.

§ 50. Kui V/k üldkoosolek on § 49 alusel otsustanud V/k reorganiseerida või V/k tegevuse lõpetada, valib V/k üldkoosolek ajutise komisjoni, lõpetamisel nimetab likvideerijad, kes lahendavad V/k reorganiseerimise või V/k tegevuse lõpetamisega seotud praktilised küsimused kooskõlas V/k üldkoosoleku otsustega. Otsuste tegemine V/k varade, laeka, arhiivi jms. üleandmise või likvideerimise kohta kuulub V/k üldkoosoleku pädevusse.



X peatükk. V/k ja koonduste kohtud

§ 51. V/k ja koonduste kohtute ülesandeks on V/k liikmete EÜSi põhimõtete, EÜSi kodukorra, V/k põhikirja, V/k üldkoosolekute või V/k koonduste koosolekute ning V/k või koonduste kohtute otsuste vastu tehtud eksimuste arutamine ja nende eest karistamine. Karistusteks võivad olla V/k-st väljaheitmine määramata ajaks või tähtajaliselt, laitused, märkused, ametlikud laitused või ametlikud märkused.

§ 52. V/k ja koonduste kohtud on kolmeliikmelised. V/k kohtu liikmed valitakse V/k üldkoosoleku poolt 4 semestriks. V/k koonduste kohtud valitakse V/k koonduse koosoleku poolt. Õigus keelduda kohtusse valimisest on

1) EÜSi auvilistlastel;

2) vilistlane emeritustel;

3) § 23 näidatud põhjustel;

4) V/k liikmetel, kes on olnud vähemalt 6 semestrit V/k eestseisuse liikmed või V/k kohtu või V/k koonduse kohtu liikmed.

Märkus 1: Kohtunikud ei tohi samaaegselt olla V/k eestseisuse või V/k koonduse eestseisuse liikmed.

Märkus 2: § 23 punktis 3 toodud erisuse puhul väljaspool Eestit asuvates koondustes peetakse silmas koonduse asukohariiki.

§ 53. V/k või koonduse kohus peab kokku tulema ja otsuse langetama hiljemalt 6 nädalat pärast kaebuse laekumist. V/k koonduste kohtute otsused kinnitab V/k koonduse koosolek, V/k kohtu otsused V/k eestseisus. Otsused V/k liikme väljaheitmise kohta pikemaks ajaks kui 6 kuud või tähtajatu väljaheitmise kohta kinnitab V/k üldkoosolek. Otsused astuvad jõusse kinnitamisele järgneval keskpäeval.

§ 54. Kaebust V/k liikme peale või V/k liikme kaebust enese peale arutab selle V/k koonduse kohus, millesse kaebealune kuulub, või V/k kohus.

§ 55. V/k ja koonduste kohtud juhinduvad oma tegevuses V/k kohtu korrast, mille kinnitab V/k üldkoosolek. Sellega sätestamata küsimustes juhinduvad kohtud EÜSi omavahelise kohtu korrast.

Märkus 1: V/k kohus ja V/k koonduste kohtud rakendavad EÜSi Omavahelise Kohtu fiksatsioone.

Märkus 2: V/k liikmete karistuste arvestust peab V/k kohtu kirjatoimetaja. EÜSi liikmete kehtivad karistused kantakse EÜSi liikme V/k liikmeks astumisel üle V/k kohtu kirjatoimetaja peetavasse karistuste arvestusse. Samuti kantakse V/k kohtu kirjatoimetaja peetavasse karistuste arvestusse üle karistused, mille on V/k liikmele määranud EÜSi Omavaheline Kohus või EÜSi koonduse Omavaheline Kohus.



XI peatükk. V/k liikmete vaheliste auvahekordade reguleerimine

§ 56. V/k liikmete vahelised auvahekorrad reguleeritakse vastavalt V/k kohtu korrale, sellega sätestamata küsimustes vastavalt EÜSi aukohtu korrale.









* * *







Redaktsioon kinnitatud EÜS V/k üldkoosolekul 10. aprillil 2010. a Tartus.

:: ALGUSESSE ::