Ajalugu
7. aprill (26. märts) 1870

Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine. Toimus esimene “Kalevipoja õhtu” Andreas Kurrikoffi korteris. Kokku tulevid 5 eesti üliõpilast ja 3 silmapaistvat eesti soost tartlast (Andreas Kurrikoff, Heinrich Rosenthal, Gustav Treffner, Hugo Treffner, Martin Wühner, Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen). Otsustatakse kord nädalas koos käia, “Kalevipoega” lugeda ning ennast eesti keele ja kultuuri alal harida

1873

EÜS muudetakse sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Võetakse vastu 8 uut liiget, valitakse ametnikud (esimeheks Andreas Kurrikoff) ja pannakse kirja põhimõtted. Seltsi nimeks võetakse “Vironia”.

1876

Loengusari Eesti ajaloost kuni usupuhastuseni. Ettekandjateks Karl-August Hermann, Burchard Sperrlingk, Martin Lipp jt

4. juuni (23. mai) 1881

Seltsi baasil otsustatakse asutada korporatsioon “Vironia” ja taotleda üliõpilaskonna poolametliku esinduskogu, saksa korporatsioonide koostöökogu Chargiertenconvent’i (Ch!C!) tunnustust. Korporatsiooni asutamise eestvedajaks on Alexander Mõtus (1859-1932), theol, phil

29. september (17. september) 1881

Asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge

7. aprill (26. märts) 1882

Baltisaksa korporatsioonide vastuseisus eesti korporatsiooni asutamisele pettunud Aleksander Mõttus paneb pähe sini-must-valge värvimütsi ja sõidab voorimehel läbi linna, rikkudes Tartu üliõpilaskonnas kehtivat reeglit, mille kohaselt tohivad avalikult värve kanda ainult Ch!C! poolt tunnustatud korporatsioonide liikmed. Baltisaksa korporatsioonide liikmed peavad voorimehe kinni, võtavad A. Mõttuselt värvimütsi ära ning tallavad selle Livonia konvendikorteris jalge alla. Ülikooli kohus karistab intsidendis osalenud baltisaksa korporatsioonide liikmeid kartseriga. A. Mõttus heidetakse ülikoolist välja ja jätkab õpinguid Peterburis

3. juuni (22. mai) 1882

Otsustatakse korporatsiooni asutamisest loobuda. Loobumise põhjuseks on baltisaksa korporatsioonide vastuseis, samuti korporatsiooni asutamiseks nõutava liikmete arvu (30) puudumine.

16. veebruar (4. veebruar) 1883

Tartu Ülikooli rektor E. G. von Wahl registreerib Eesti Üliõpilaste Seltsi 1868. a üliõpilasreeglite alusel teadusliku üliõpilasseltsina (literärisch-wissenschaftlicher Verein) nime all Verein Studierender Esten. Seltsi asutamiskuupäevaks võetakse 7. aprill (26. märts), värvideks sinine, must ja valge. Värve avalikult ei kanta, sest need ei ole Ch!C! poolt tunnustatud.

9. märts (26. veebruar) 1884

vilistlaskogu asutamine. Vilistlasteks kutsutakse 14 endist seltsi liiget

4. juuni (23. mai) 1884

Sini-must-valge lipu pühitsemine Otepääl vilistlane Rudolf Kallase poolt. Loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks

1889

Ilmub “Eesti Üliõpilaste Seltsi album. I leht”

4. märts (22. veebruar) 1890

Otsustatakse asutada korporatsioon Fraternitas Viliensis värvidega sinine, must ja valge.

Korporatsioon Fraternitas Viliensis (lipu kõrval seisab Jaan Tõnisson)

23. november (11. november) 1890

Vaatamata Ch!C! nõusolekule keeldub Riia õpperingkonna kuraator N. Lavrovski korporatsiooni kinnitamast. EÜS jätkab seltsina säilitades vastavalt üldkommaani (Allgemeiner Comment, üliõpilaskonna mitteametlik, kuid enamiku üliõpilaste poolt tunnustatud põhikiri) 13. paragrahvile õiguse vapi ja värvide hoidmisele.

sügis 1892

Oskar Kallase poolt Saaremaal kogutud vanavarast asutatakse Seltsi muuseum. Eksponaadid on kuni Seltsi maja valmimiseni hoiul Õpetatud Eesti Seltsis.

1896

EÜS alustatab rahvakalendri “Sirvilauad” väljaandmist. Ilmus 1896-1920, toimetajad Villem Reiman (1861-1917), theol ja Villem Ernits (1891-1982), phil.

1899

Seltsis asutatakse sümfooniaorkester

10.-11. september (28.-29. august) 1902

EÜSi maja (Viljandi, tänapäeval Tõnissoni tänav 1, arhitekt Georg Hellat, 1870-1943) sisseõnnistamise pidustused.

sügis 1904

EÜSi liikmeted loobuvad kohustusest tunnustada (garanteerida) üldkommaani. Otsuse tagamaadeks on eestlaste ühiskondliku rolli kiire suurenemine Eestimaal ja Põhja-Liivimaal, EÜSi liikmete arvu kiire kasv ja EÜSi lõplik muutumine eestluse harrastajatest eesti organisatsiooniks. EÜSi üldkoosolek arutab 28. oktoobril 1904 peaaegu terve öö korporatsiooni asutamist. Korporatsiooni asutamisest loobutakse.

1. november (19. oktoober) 1905

EÜSi sini-must-valge lipp esimest korda avalikkuse ees eesti organisatsioonide demonstratsioonil Tartus. Demonstratsioonile tungivad ülikooli peahoone ees kallale esimese Vene revolutsiooni kihutusest innustust saanud vene üliõpilased. Mõned Seltsi liikmed saavad viga.

9. mai (26. aprill) 1907

EÜSist lahkunud liikmed asutavad korporatsiooni Fraternitas Estica.

14. november 1909

EÜSist lahkunud liikmed asutavad korporatsiooni Sakala.

21. oktoober 1910

EÜSi raamatukogu eestiaineline osa (ca 10.000 kd) ja muuseumikogud otsustatakse kinkida Eesti Rahva Muuseumile. Esimesest kujuneb Eesti Arhiivraamatukogu, hilisem Kirjandusmuuseum.

24. november 1918

EÜSi koosolekul otsustatakse minna in corpore Vabadussõtta. Vabadussõjas langevad 13 EÜSi liiget, 60 saavad Vabadusristi.

1918 II semester

Koos teiste üliõpilasorganisatsioonidega boikoteerivad EÜSi liikmed Saksa okupatsioonivõimude poolt avatud nn Landesuniversität’i .

13. oktoober 1920

Tartu Ülikooli Valitsus registreerib EÜSist lahkunud liikmete poolt asutatud EÜS “Veljesto”.

14. jaanuar 1921

Tallinna vilistlaskoonduse asutamine.

1925

Tartus ilmub Juhan Kõpu “Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I.1870-1905” (2. trükk 1953 Uppsalas, 3. trükk 1996 Tartus) .

28. oktoober 1928

Sõlmitakse sõpruslepingud Helsingi Ülikooli Etelä-Pohjalaise Osakunna ja Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga.

1930

Seltsi maja laiendamine. Arhitekt Artur Kirsipuu (1897-1984).

7. aprill 1934

Otsus sini-must-valgete värvide kandmise kohta. Värve kantakse avalikult Seltsi aastapäeval, vilistlaspäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval, Tartu Ülikooli aastapäeval ja volbriööl, samuti EÜSi esindamisel. See on kompromiss nn farboonuste ja antifarboonuste vahel. Kuni 1934. aastani Seltsi liikmed värve avalikult ei kandnud.

4. juuni 1934

sini-must-valge lipu pühitsemise 50. aastapäeva suurejooneline tähistamine Tartus ja Otepääl. Otepää kiriku seinal avatakse sini-must-valgele lipule pühendatud bareljeefid.

15. oktoober 1936

Ksv!! koonduse registreerimine Tallinna Tehnikainstituudi juures

5. aprill 1937

Sõlmitakse sõprusleping Läti üliõpilasseltsiga “Austrums”.

1939

Tallinna koondus ostab maja Kadriorus, J. Köleri 13.

1940

Ühisväljaanne Soome sõprusorganisatsioonidega “Jäämereltä Emajoen rannoille”/”Emajõe kallastelt Jäämereni”.

1940 I semester

EÜSi kuulus 1080 liiget, kellest 369 olid liht- ja tegevliikmed ning 711 vilistlast. Sellega oldi suurim üliõpilasorganisatsioon Eestis.

suvi 1940

16. juunil esitab Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov Eestile ultimaatumi, nõudes valitsuse tagasiastumist ja täiendava Punaarmee väekontingendi lubamist Eestisse. Vabariigi Valitsus astub tagasi. 16. ja 17. juunil okupeerib Punaarmee 10. armee Eesti Vabariigi. 19. juunil tuleb Eestisse Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee peasekretäri Jossif Stalini eriesindaja, ÜK(b)P Leningradi oblasti- ja linnakomitee I sekretär, ÜK(b)P KK sekretär ja ÜK(b)P KK Poliitbüroo liige Andrei Zdanov. 21. juunil kinnitab president Konstantin Päts ametisse uue valitsuse A. Zdanovi dikteeritud koosseisus. EÜSi maja rekvireeritakse Punaarmee tarbeks. Ajalooline lipp peidetakse, ülejäänud varad antakse Eesti Rahva Muuseumi.

29. juuli 1940

Eesti Vabariigi sisekaitseülema, siseministri abi Harald Habermani korraldusega keelatakse üliõpilasorganisatsioonide tegevus. 22. juulil 1940 on okupatsioonivõimude näpunäidetel moodustatud Riigivolikogu taotlenud Eesti astumist Nõukogude Liitu. 6. augustil liidetakse Eesti NSVLiiduga.

1940-1988

EÜS Eestis põranda all. Tähistatakse EÜSi aastapäevi ja suvepäevi, võetakse vastu üksikud liikmed, lahkunud kaaslased maetakse Seltsi kombe kohaselt.

1939-45

II maailmasõda. Ligi 350 EÜSi liiget arreteeritakse Nõukogude Liidu ja Saksa okupatsioonivõimude poolt, mõrvatakse Eestis, langevad metsavendadena või Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee koosseisus, hukatakse või surevad nälga ja haigustesse Nõukogude Liidu ja Saksamaa koonduslaagrites, hukkuvad Eestist põgenemisel Läänemerel või Eesti ja Saksamaa linnade pommitamise ajal.

1939-41 ja 1944

Rohkem kui 300 EÜSi liiget lahkuvad Saksamaale koos ümberasuvate baltisakslastega, põgenevad Rootsi ja Saksamaale või taganevad Saksa armee koosseisus Saksamaale.

28. aprill 1943

Karl Aun, EÜSi esimees 1940-II, peidab EÜSi ajaloolise sini-must-valge lipu Lääne-Mardi talu (Vaimastveres) korstnajala sisse.

suvi 1943

EÜSi põrandaalused suvepäevad Palamusel ja Tooma sookatsejaamas.

suvi 1944

EÜSi liikmed viivad soomepoistele (Soome armee 200. jalaväerügement) sini-must-valge lipu.

23. august 1944

EÜSi liikmete koosolek Vikingshilli põgenikelaagris. Otsustatakse jätkata EÜSi põhimõtete ja taotluste kohast tegevust paguluses.

Väliskoonduste asutamine

  • 18. jaanuar 1945 asutatakse Rootsi koondus Stockholmis.
  • 18. november 1945 asutatakse Rootsi koondus Göteborgis.
  • detsember 1945 asutatakse koondus Saksamaal Geislingeni DP-laagris (tegutses kuni 1949).
  • 14. veebruar 1946 asutatakse Lõuna-Rootsi koondus (Lund-Malmö).
  • 10. aprill 1948 asutatakse koondus Saksamaal Augsburg-Hochfeldi DP-laagris (tegutses kuni 1949).
  • 9. aprill 1949 Sydneys asutatakse Austraalia koondus.
  • 11. märts 1950 New Yorgis asutatakse Ameerika Ühendriikide koondus.
  • 9. aprill 1950 asutatakse Inglismaa koondus.
  • 31. detsember 1950 asutatakse Kanada koondus Torontos.
  • 1952 asutatakse Argentiina koondus.
  • 2. november 1952 asutatakse Montreali koondus.
  • 26. veebruar 1955 Saksamaa koondus taastatakse Baieri koondusena (alates 23. juuni 1956 Lääne-Saksamaa koondus).
  • 3. detsember 1955 asutatakse Baltimore-Washingtoni koondus.
  • 7. aprill 1956 asutatakse Lõuna-Kalifornia (hiljem Lõuna-Lääne) koondus.
  • 9. juuni 1956 asutatakse Chicago (hiljem Kesk-Lääne) koondus.
  • 1956 asutatakse San Francisco (hiljem Põhja-Kalifornia) koondus.
  • 8. märts 1958 Vancouveris asutatakse Põhja-Lääne koondus.

1948

August Schönbergi nimelise stipendiumifondi asutamine Lõuna-Rootsi koonduse poolt.

31. oktoober 1950

EÜSi Vanematekogu, iga 5 aasta järel Rootsi, USA ja Kanada vahel roteeruva koordineeriva organi asutamine.

7. aprill 1955

Taastatakse EÜSi kirjanduskomisjon EÜSi väljaannete koordineerimiseks.

14. detsember 1967

Asutatakse sihtasutus “EÜS 100 aastat”.

aprill 1970

EÜSi 100. aastapäeva suurejooneline tähistamine kõigis koondustes

aprill 1970

Pohjois-Pohjalainen Osakunta katkestab Soome valitsuse poolse poliitilise surve tõttu sõpruslepingu EÜSiga.

19.-21. juuni 1970

EÜSi 1. ülemaailmne kokkutulek New Yorgis.

18. aprill 1972

Asutatakse EÜSi ajalootoimkond.

19.-21. juuli 1975

EÜSi 2. ülemaailmne kokkutulek Skoklosteris (Rootsi).

6. detsember 1975

Vanematekogu asutab Arthur Puksowi Fondi, mille eesmärgiks on rahaliste preemiate andmine teaduslike tööde eest.

26. mai 1977

Lääne-Saksamaa koondus ühineb Rootsi koondusega Göteborgis.

1980

Argentiina koondus lõpetab oma tegevuse. Neli seltsivenda liituvad USA koondustega.

juuni 1984

Eestis elavad EÜSi liikmed tähistavad Otepääl salaja sini-must-valge lipu 100. aastapäeva.

16. detsember 1987

Vaidlusklubi “Alternatiiv” ja tudengiteater “Valhalla” liikmed asutavad EÜS Sodaliciumi, eesmärgiga taastada Eesti Üliõpilaste Selts.

1. detsember 1988

EÜS Sodalicium taastab Rootsis asuva EÜSi Vanematekogu ja Eestis elavate vilistlaste nõusolekul Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus. Värvid saavad 21 uut tegevliiget ja 16 vilistlast.

EÜSi taasasutajad coetus 1988-II

17. jaanuar 1989

Asutatakse Pärnu koondus.

aprill 1989

Otsustatakse jätkata sõpruslepingu täitmist Etelä-Pohjalaise Osakunnaga.

13.-15. juuli 1989

Esimesed taastamisjärgsed suvepäevad Otepääl. Avatakse 1950ndatel purustatud bareljeefide pronkskoopiad.

aprill 1990

EÜSi 120. aastapäeva tähistamine Tartus. Taastatakse sõprusleping Pohjois-Pohjalaise Osakunnaga ja jätkatakse sõpruslepingut Läti üliõpilasseltsiga “Austrums”.

juuli 1990

Ülemaailmsed EÜSi suvepäevad Otepääl.

oktoober 1990

Möödub 70 aastat Soome ja Nõukogude Venemaa vahelise rahulepingu sõlmimisest EÜSi majas. Koostöös Soome sõprusorganisatsioonidega avatakse mälestusmärk.

aprill 1991

Sõlmitakse sõprusleping Helsingi Ülikooli juures tegutseva Vasa Nation’iga.

aprill 1991

Tartu Ülikool tagastab de facto EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja de jure. Kokkuleppele kirjutavad alla EÜSi Vilistlaskogu esindajad ja Tartu Ülikooli rektor Jüri Kärner.

Alates 1991

Maja taastamine. Sisekujundaja Sirje Uusbek.

1991

Tallinna koonduse taastamine.

24. veebruar 1992

EÜSi ajalooline lipp tagastatakse EÜSile.

1992-1993

Uue Kodukorra koostamine.

1994

Tallinna koonduse maja tagastatakse EÜSi Vilistlaskogule.

juuni 1994

EÜS tähistab sini-must-valge lipu 110. aastapäeva kaarikuretkega Tartust Otepääle.

21. juuli 1995

EÜSi ülemaailmne koosolek Tartus. Vanematekogu lõpetab tegevuse ja annab oma volitused üle Vilistlaskogule. Võetakse vastu uus Vilistlaskogu põhikiri.

1995

Koostöös Etelä-Pohjolaise ja Pohjois-Pohjolaise Osakunna ning Vasa Nationiga ilmub esseede kogumik “Pontes novi”.

12. aprill 1996

Inglismaa koondus lõpetab tegevuse.

1996

EÜSi kuulub üle 700 liht- ja tegevliikme ning vilistlase. EÜSil on 16 koondust: Tartu, Tallinna, Pärnu, Stockholmi, Göteborgi, Lõuna-Rootsi (Malmö-Lund), Toronto, Montreali, New Yorgi, Baltimore-Washingtoni, Põhja-Lääne (Seattle-Vancouver), Kesk-Lääne (Chicago ümbrus), Lõuna-Lääne (Lõuna-Kalifornia), Põhja-Kalifornia, Kirde (Massachusetts) ja Austraalia.

1. jaanuar 1997

USA Lõuna-Lääne ja Põhja-Kalifornia koondused liitusid Kalifornia koonduseks.

1997

Asutatakse EÜSi sihtasutus.

24. veebruar 1998

EÜS näitab Eesti Vabariigi 80. juubelipidustuste raames Tallinnas esimest sinimustvalget lippu.

oktoober 1998

Möödub 70 aastat sõpruslepingute sõlmimisest PPO ja EPO-ga, sellel puhul avatakse Seltsi maja seinal mälestustahvel.

aprill 2000

EÜS-i 130. aastapäeva suurejooneline tähistamine Tartus ja koondustes. EÜS näitab sel puhul Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis esimest sinimustvalget lippu.

Kevad-suvi 2002

EÜSi maja aadressil Tõnissoni 1 renoveeritakse põhjalikult hoone 100. aastapäevaks. EÜS kolib ajutiselt Tartu Ülikooli Vanasse Anatoomikumi.

12.-15. september 2002

Kevad-suvi 2002

20. veebruar 2004

EÜS-i Tallinna koondus avab oma uued ruumid Kadriorus aadressil Köleri 13.

4.-6. juuni 2004

EÜS tähistab “Eesti lipu aasta” raames koos eesti rahvaga oma sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeva. 4. juunil näitab EÜS Otepää kirikus esimest sinimustvalget lippu.

2005

EÜS tähistab oma 135. aastapäeva.

2007

EÜSi Sihtasutus registreerib kaubamärgi EÜS Kirjastus.
EÜS Kirjastus avaldab kogumiku “Eesti lipp 120”, mis koondab endas 5. juunil 2004 toimunud vastaval ajalookonverentsil esitatud kõnesid.
EÜS Kirjastus avaldab kogumiku “Vivat Academia”, mis on kümme aastat varem ilmunud üliõpilasorganisatsioone käsitlenud kogumiku “Spes Patriae” uus, täielikum, ligi kolm korda mahukam trükk.

2007-2008

EÜSi maja renoveerimise lõpuleviimine (soklikorruse ja krundi korrastamine).

23.-24. veebruar 2008

EÜS eksponeerib Eesti Vabariigi 90. aastapäeva pidustuste raames oma ajaloolist sinimustvalget lippu 23. veebruaril Pärnus Eliisabeti kirikus ja 24. veebruaril Tallinnas Kaarli kirikus.

oktoober 2008

EÜS, EPO ja PPO tähistavad Tartus sõpruslepingu sõlmimise 80. aastapäeva.

4.-5. juuni 2009

EÜS tähistab koos Eesti rahvaga esimese sinimustvalge lipu 125. aastapäeva.

16. juuni 2009

Asutatakse esimese taastamisjärgse väliskoondusena Brüsseli koondus.

1.-12. juuli 2009

EÜS-i ülemaailmne kokkutulek Tallinnas, Tartus ja Otepääl. Sellel puhul annab EÜS Kirjastus välja Eesti Üliõpilaste Seltsi XIX albumi.

september 2009

EÜS Kirjastus avaldab vil! Helmut Piirimäe monograafia “Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil”.

aprill 2010

EÜS tähistab oma 140. aastapäeva.
EÜSi Sihtasutus annab auvil! Udo Mällo fondist esmakordselt välja EÜSi stipendiumid.