Avalikud kõnekoosolekud

EÜS-i 150. aastapäevaga pandi alus iganädalastele avalikele kõnekoosolekutele. Seda eesmärki asuti hoidma ning ka täna toimuvad kõnekoosolekud iganädalaselt.

 

Kõnekoosolekud toimuvad kolmapäeviti kell 19.15.

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – Irene Käosaar “Aktuaalselt integratsioonist”

Eelmisel semestril esines Irene Käosaar meile provokatiivse pealkirja all: “Lõimumine – kas Eesti kirstunael või edulugu?”. Kõik, kes tookord olid publikus, nõustuvad kindlasti, et ettekanne oli igati huvitav. Seda tõestab ka hiljem tõusnud arutelu. Muuhulgas mainis Irene ka, et kevadeks valmib
uus integratsiooni monitooring ning ta tuleks hea meelega uuesti rääkima, kui on võtta täiesti värsked numbrid. Nüüd on kevad käes ja me ei lasknud nõnda lahket pakkumisel jääda sõnakõlksuks.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – vil! Urmas Kõljalg “Digitaalse ja füüsilise elurikkuse kooselust”

Kolmapäeval saab sõna Seltsi vilistlane ja Teaduste Akadeemia liige Urmas Kõljalg, kes kuulub maailma 6000 enim viidatud teadlase hulka.
Ettekandele tuleb subjektiivne vaade füüsilise ja digitaliseeritud looduse (koos)toimimisele. Kas ja kuidas nad üksteist täiendavad? Lisaks tuleb juttu ka mõningatest looduse peegeldustest digitaalses maailmas. Näiteks, mis on mets looduses ja (digi)meedias? Kui suur on looduse digitaalse peegelpildi vale?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – ksv! Markus Merilai “Minu tudengiaeg Saksamaal”

Eesti Üliõpilaste Seltsi kaasvõitleja Markus Merilai õpib Tallinna Tehnikaülikoolis elektrotehnika erialal. Õppeaastal 2020/2021 õppis ta Saksamaal Giesseni ülikoolis Kesk-Saksamaal. Kõnekoosolekul tuleb juttu välisõpingutest, tudengielust Saksamaal ja loomulikult Saksamaa akadeemilistest tudengiorganisatsioonidest. Eesti Üliõpilaste Selts toetas Merilai õpinguid Giesseni ülikoolis auvilistlane Heino Riomari stipendiumiga.

Heino Riomar (1907─2002) oli oli eesti advokaat ja Rootsi pangandustegelane. Ta õppis algul Peterburi Jaani koguduse algkoolis ja seejärel Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1926. aasta kevadsemestril astus Riomar Eesti Üliõpilaste Seltsi. Aastatel 1971–1975 oli ta EÜSi vanematekogu esimees. 1980. aastal valiti ta EÜSi auvilistlaseks. Riomari nimelise stipendiumiga toetab Eesti Üliõpilaste Selts oma silmapaistvate liikmete õppe- ja teadustööalast tegevust.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – David Vseviov “Ajaloo mõtstamine”

Sellel kolmapäeval kõneleb Tallinna koondusest ajaloolane David Vseviov.
Oma ettekandes keskendub David Vseviov sellele, kuidas mõtleme ajaloost ning miks just nii. Teisisõnu, kuidas mõjutab minevik olevikku, milles igapäevaselt toimetame, ning kuidas olevik omakorda paneb paika selle, kuidas konstrueerime enda jaoks minevikku.
Kuidas mõista inimkonna ajaloo vaatevinklist progressi ning ajaloo kulgu? Kas inimene on sajandite jooksul muutunud?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – Aimar Ventsel “Miks on vaja uurida subkultuure?”

Kolmapäeval kuulub sõna
Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Aimar Ventselile.
Küsimusega, miks raisata subkultuuride uurimise peale aega ja raha, olen kokku puutunud alates hetkest, kui ma sellega ise tegelema hakkasin 2000ndate alguses. Jättes kõrvale väga spetsiifilised teemad – muusika ja stiil – võib väita, et subkultuurid peegeldavad ühiskonnas toimuvaid protsesse. Kõnelen ettekandes nendest protsessidest oma uurimuste taustal. Näitena kasutan ma jakuudi popkultuuri ja punkkultuuri praegusel Ida-Saksamaal. Tegelen juba pikemat aega noortekultuuride uurimisega ja olen veendunud, et subkultuure peab vaatama kontekstis ühiskondlike muudatustega – subkultuurid on esirinnas, kui tuleb kasutada uusi tehnoloogiaid, nad on väga osavad reageerima seadusandlusele ja muudatusele majanduses.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS aastapäeva kõnekoosolek – vil!! Soidro, Kivirähk ja Järvela

Oleks patt korraldada kõnekoosolek Seltsi aastapäeval, mis ei keskendu Seltsile kasvõi kõige pisemal määral. Seekord istuvad Tln! knd! laua taha õige mitu kirjatsura. Milliseid tahke nad Seltsist lahkavad? Kui olla aus, siis ei oska seda täpselt prognoosida, kuid ei ole ohtu, et mehed nagu Soidro ja Kivirähk ühegi motiivi peale ei tule. Kui peaks aga juhtuma, et kahel taadil ükski mõte ei koida, aitab neid järele pisut nooruslikum Ott Järvela.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – Raul Rebane “Ajupuuderdamise arsenalist” (31.03.2021)

Saab sõna kommunikatsiooniekspert Raul Rebane. Juhatajana astub ülesse vil! Ilmar Raag.
Suur hulk probleeme algab sellest, et inimesed usuvad igasugust jama. Kui juba usuvad, siis algavad huvitavad protsessid, teiste hulgas ka nn desinformatiivne, s.t tehakse lollusi. Tekivad kaks persooni: petetud ja petjad. Viimased moodustavad vähmuse. Ettekanne tutvustab võtteid ja mõtteviise mõlemalt poolt. Praegu, koroona ajal, on hea aeg petuinfot uurida, sest seda on turul palju.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – “Kuidas jõuda Eesti ühiskonna kiire taasavamiseni?” (24.03.2021)

Kolmapäeval saavad sõna vilistlane Jaanus Pikani ning Eero Merilind. Kõnekoosolek on edasiarendus kõnelejate samanimelisest artiklist, mis ilmus äsja Postimehes.
Oktoobris 2020 allkirjastasid kolm maailma tippteadlast Great Barringtoni deklaratsiooni, millega on tänaseks liitunud enam kui kolmteist tuhat teadlast ja üle neljakümne tuhande meediku. Deklaratsiooni põhiseisukohad on lihtsad ja selged. Koroonaviirust ei ole võimalik hävitada ega kontrolli alla saada. Pandeemia hääbub siis, kui ühiskonnas on tekkinud immuunsus, see tähendab, et mingi hulk inimesi on selle haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud. Pole võimalik ega ka põhjendatud ühiskonda niikaua täielikult suletuna hoida, kuni vaktsiin kõikide inimesteni jõuab. Kui suur peab olema läbipõdenute või vaktsineeritute arv, pole täpselt teada. Mida peaksime tegema, et jõuda lühikese ajaga Eesti taasavamiseni?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – Hardo Pajula “Minu konservatism” (16.03.2021)

 

Teisipäeval anname sõna majandusanalüütikule ning Edmund Burke’i Seltsi eestvedajale Hardo Pajulale. Kõnekoosoleku pealkiri vihjab Hardo Pajula artiklile “Minu konservatism”. Ettekandele tulevat võib pidada selle kirjutise edasiarenduseks, mis kätkeb endas arutlusi R. Scrutonist, J. Petersonist ja R. Sheldrake’ist. Illustreerimaks nende mõtlejate rolli ja panust, toob Pajula näited nende mõjust oma elule.
Väljavõte artiklist “Minu konservatism”
Meie hulgast mõned nädalad tagasi lahkunud Briti alalhoidlik filosoof Roger Scruton meenutas korduvalt oma konservatiivitee algust 24-aastase tudengina Pariisis. Scruton sündis 1944. aastal ning jõudis eelnimetatud vanuseni seega 1968. aastal, mil Prantsusmaa pealinn oli taas laiaulatuslike väljaastumiste areeniks. Sedapuhku marssisid punalippude all helge tuleviku poole Pariisi tudengid, kellele „kodanlik tsivilisatsioon“ järsku väga rõhuvana tundus. Scrutoni sõnul sai ta 1968. kevadel hotelli aknast mässavaid tudengeid vaadates aru ühest asjast: „Kes ma ka ei oleks, ei ole ma nemad, ja ma otsustasin oma edasise elu pühendada küsimusele, kes ma siis olen.“
Roger Scrutoni sõnul on konservatiivse eluhoiaku keskne idee väga lihtne: me peaksime püüdma säilitada seda, mis on meile kallis. See selge juhtmõte kätkeb endas aga vähemalt kolme küsimust: kes oleme meie? mis on meile kallis? mida tähendab säilitamine keset kiirenevaid muutusi? Minu konservatism väljendub eelkõige mu jätkuvas valmisolekus nende probleemide üle arutada.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek: vil! Mihkel Kangur “Miks me hävitame loodust?” (10.03.2021)

Kolmapäevasel kõnekoosolekul saab sõna vil! Mihkel Kangur, kes on TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur ning jätkusuutliku arengu dotsent.
Miks me hävitame loodust? Lühike vastus oleks, et see on majanduslikult väga kasulik. Pikemal arutlusel kerkivad ülesse aga hoopis uued küsimused. Milline on üldse meie arusaam looduskeskkonnast? Miks mõtleme keskkonnast just nii? Mis võib juhtuda, kui meie lihtsustatud arusaamad keskkonnast jõuavad seadusandlusesse? Kuigi räägime juba mõnda aega, et kõik on pekkis, siis mida ikkagi teha saaksime ja peaksime, et looduse hävitamine lõpetada. Kui on võimalust ja mahti, siis soovitatav on enne kõnekoosolekut heita pilk EÜS-i XX albumi artiklile “Kliimamuutused ja Eesti”

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek – vil! Ilmar Raag mässutõrje teooriast (3.03.2021)

 

Lääneriikide sõjakäigud Vietnami, Iraaki ja Afganistani on lõppenud väga vastuoluliste tulemustega. Kõige olulisem on see, et militaar-akadeemilises maailmas ei eksisteeri ühest teooriat sellest, mida tuleks kindlasti teha edu saavutamiseks relvastatud konfliktide stabiliseerimise faasis. Just selles faasis on lääneriike saatnud viimastel aastakümnetel tihti ebaedu. Kõnekoosolek keskendub mässutõrje ja stabiliseerimisoperatsioonide teooria arengule ja hetkeseisule. Lõpuks on ju küsimus lihtne – Millest sõltub inimeste lojaalsus ühele või teisele valitsusele?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek: Jaan Krossi raamatu “Kallid krantsid” esitlus (24.02.2021)

 

Vabariigi aastapäeval anname sõna vil! Eerik-Niiles Krossile, kes esitleb teost “Kallid krantsid”. Raamat kätkeb endas auvil! Jaan Krossi kirjavahetust kaasaegsetega, mida pidas vangilaagris ja asumisel Siberis 1946-1954 aastani. Raamatu sisu on harukordse kultuuriloolise väärtusega ning maalib vahetu pildi kuulsa kirjaniku kujunemisest. Kogumik seati kokku EÜS Kirjastuse toel ning eessõna ja põhjalikud kommentaarid andis raamatule Eerik-Niiles Kross. Tegu on raamatu teise esitlusega, kuid just seda üks 1000-leheline teos vajabki.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! koonduse kõnekoosolek: Marju Kõivupuu “Meie, eestlased” (9.02.2021)

 

EÜS Tln! koonduse teisipäevasel kõnekoosolekul mõtiskleb eestlusest ja eestlaseks olemisest Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, võrukene ja eestlane Marju Kõivupuu.
Veebruar on meie aastaringis rahvusvärvide kuu – tähistame Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva. Ka loodus on meie lipuvärvides. Parimad sinimustvalged fotod on traditsiooniliselt talvised, kus sinise taeva foonil mustavad metsad ning valendavad lumeväljad. Kuid mida tähendab eestlus ja eestlane olemine 21. sajandil? Kindlasti mõjutab meie arusaamu eestlaseks olemisest aeg ja koht, kuhu sünnime ning enesestmõistevalt on igal põlvkonnal oma arusaam sellest, mida tähendab talle eestlus ja eesti keel. 21. sajandi alguskümnendid on keskendunud vaimsele kultuuripärandile ja seda kogu maailmas. Kuidas hoida elus väikese rahvaarvuga keeli ja kultuure ning kuipalju me ise saame panustada sellesse, et eestlusega seonduv ei kõlaks stereotüüpselt õõnsalt või meenutaks koduloomuuseumide väljapanekuid?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS kõnekoosolek – Kas Eesti vajab kolmandat tuumajaama? (16.12.2020)

Vähesed teavad, et Eestis on juba 2 tuumajaama, veel vähesemad teavad, et Eesti ümbruses on neid lausa kümmekond. Maailma Energia Agentuuri (IEA) strateegia näeb ette 600 tuumajaama ehitust saavutamaks CO2 neutraals aastaks 2050.
Ka Eestis tõuseb tuumajaama ehitus väga oluliseks teemaks. Eelkõige sellepärast, et meie piirkonnas suletakse lähiaastatel kümneid vanu elektrijaamu ja Baltikum ühendatakse lahti Vene elektrisüsteemist aastal 2025.
Tekib küsimus, kust me edaspidi enda elektrit hakkame saama?
Räägime milliseid võimalusi pakub tänapäeva tuumatehnoloogia, mis ohud ja võimalused sellega kaasnevad ja kas see on Eesti jaoks tõsiseltvõetav lahendus.
Mait Müntel on füüsikadoktor, kes on töötanud 9 aastat Euroopa Tuumauuringute Keskuse (CERNi) eksperimendi kallal, mis avastas Higgsi bosoni (2012). Peale seda kaas-asutas Mait startupi Lingvist ja on selle tegevjuht siiani. 2 aastat tagasi kaas-asutas Mait ka Fermi Energia, mille eesmärk on ehitada Eestisse tuumaelektrijaam mis põhineb uuel tehnoloogial – on ohutu, roheline ja majanduslikult soodne.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek -Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper: “Erinevate reaalsuste vahel” (9.12.2020)

EÜS Tallinna koonduse sügissemestri eelviimasel kõnekoosolekul kõnelevad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.
Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper on Eesti tuntuim lavastajatandem, kes asutasid koos teatri NO99 ja olid selle kunstilised juhid teatri tegevuse algusest lõpuni (2005-2019). Tiit Ojasoo on praegu vabakutseline lavastaja, Ene-Liis Semper lisaks ka kunstiülikooli professor ja teatrikunsti osakonna juht. Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo ühiseid lavastusi on tunnustanud kümned teatriauhinnad Eestis ja välismaal ning ka kutsed mainekatele rahvusvahelistele teatrifestivalidele. Hiljuti tuli publiku ette nende Shakespeare-aineline “Julia” etendus Peterburi Tovstonogovi nimelises Suures Draamateatris (BDT). 13. detsembril esietendub Eesti Draamateatris “Kuritöö ja karistus” Dostojevski ainetel.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolek – lohesurfist loodukaitsealal (25.11.2020)

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolekul kõneleb ksv! Märt Kose lohesurfist ja looduskaitsealadest. Jutuks tuleb hiljutine positiivne keskkonnakorralduslik tegevus, mille käigus said ekstreemsportlased, looduskaitsjad ja loodus ise parima võimaliku lahenduse.
Märt peab enda koduks Häädemeeste randa, üle kodumaja tänava on tal Häädemeeste rannaniit, kõikvõimalikult kaitstud, kaitse all ligi 1000 hektarit.
Sealsamas rõngastas ta mõne-aastasena esimesed kormoranid, ta isa on seal linde uurinud juba pea 40 aastat. Elurikkuse seisukohalt on kõnealune rannaniit ülioluline. Rannikuprotsesside tulemusel on seesama rand ka üks kahest Baltikumi parimaist lohesurfi flat-spottidest – soodsa tuule korral sõidetakse kohale näiteks Riiast ja kaugemaltki.
Samas ornitoloogide linnu- ja olustikuvaatlused kõnelevad sellest, et kas või üks lohesurfi-lohe tähendab kõikvõimalikele lindudele kotka siluetti ning 2 km raadiuses on sulelistel järsku kõhe olla. Rääkimata lohe pauguga vette maandumisest, mille tagajärjel kipuvad nii lehmad kui hobused hulluma, kehvemal juhul igal kevadel ehitatavast ja sügisel kokku korjatavast mereaedikust läbi murdma.
Mida see rannaniit täpsemalt endast kujutab ning kuidas nii ekstreemsport, tutkad, kotkad, kaitsealused taimed kui hobused sinna ära mahuvad ja mis on külastuskoormus, sellest räägimegi?

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolek “Karabahhia sõda” Karmo Tüür (18.11.2020)

EÜS Tallinna koonduse kolmapäevasel kõnekoosolekul kõneleb Karmo Tüür Karbahhia sõjast.
Karmo Tüür (1967) on politoloog, õllekultuuri edendaja ja ettevõtja, kes on töötanud nii Tartu Ülikoolis kui Eesti Välispoliitika Instituudis ning tegelenud Venemaa temaatikaga üle 20 aasta.
Enda blogipostituses kommenteerib ta Karabahhia sõda järgmiselt: “See, mis Armeenia-Aseri kokkupuutepunktis toimus viimase kuu jooksul, on vaid napp episood. Mitte sõda, vaid lahing pikas sõjategevuses, mis on Kaukaasias käinud ammu enne seda, kui tekkis üleüldse Aserbaidžaani nimeline riiklik moodustis. Ning, mis parata, ka ennem seda kui tekkis Armeenia nimeline nähtus… See sõda pole veel läbi mitte. Heal juhul näeme me ühe aktiivse kineetilise faasi lõppu. Heal juhul kestab vaherahu veidi kauem kui eelmistel kordadel.”

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolek – Mihhail Lotman, liberalism ja konservatism (11.11.2020)

EÜS Tallinna koonduse kolmapäevasel kõnekoosolekul (11.11) kõneleb Mihhail Lotman liberalismist ja konservatismist.
Mihhail Lotman (1952) on Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik, Riigikogu ja Tartu Linnavolikogu liige, Tartu Linnavolikogu esimees (2011-2013), Tartu Ülikooli teadusprofessor ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor. Tema laialdased teaduslikud huvid ja sajad publikatsioonid käsitlevad vene kirjandus- ja kultuurilugu, üldsemiootikat, kultuuriteooriat ja poeetikat.
Mihhail Lotman on avaldanud seeria blogipostitusi aktuaalsetel teemadel, mis käsitlevad rassismi, orjapidamist ja kolonialismi. Tema ettekande teemaks on „Segased terminid – liberalism ja konservatism“ Sel teemal on ta ka ajakirjanduses varem mõtteid avaldanud. Intervjuus Postimehele on ta öelnud näiteks: “On levinud väide, et klassikaline parempoolse ja vasakpoolse poliitika vastandamine on vananenud, on vaja teha uusi ja peenemaid eristusi. See on isegi osaliselt õige, kuid põhiline eraldusjoon käib ikkagi parempoolse ja vasakpoolse poliitika vahel. See eraldusjoon on selge ja kergesti arusaadav. Kes on suveräänne poliitiline subjekt: kas kodanik või mingi institutsioon (klass, partei, erinevad riiklikud struktuurid vms, lõppkokkuvõttes riik ise)? Kas kodanik on vaba oma valikutes ja vastutab ise nende eest, olles oma õnne sepp, või tagab riik talle kõike vajaliku, kusjuures riigil on õigus otsustada, mida see või teine inimene vajab?”

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek “Lõimumine – kas Eesti kirstunael või edulugu?” (28.10.2020)

Integratsiooni sihtasutuse juhataja Irene Käosaar peab ettekande
“Lõimumine – kas Eesti kirstunael või edulugu?”.
Irene Käosaar võtab oma ettekande kokku nii: “Palju meid siin Eestis elab ja kes me oleme? Kas me peaksime kõik rääkima eesti keeles või võiksid eestlased olla sallivad ja suhelda pigem selles keeles, mida teised inimesed valdavad – on ju eesti keel nii väike ja keeruline, et seda niikuinii ära õppida pole võimalik? Millised on erinevad hoiakud ühiskonnas ja kas Eesti kodakondsus on vaid eestlaste privileeg? Milline võiks ideaalis olla meie koolisüsteem ja kas Keeleinspektsiooni ettekirjutused erinevatele ametikohtadele on ikka õigustatud? Ja kas Narva on ikka järgmine Krimm ning kes on meie president? Kas just kõigile küsimustele selget vastust on, aga polemiseerida ju ikka võib ”
Irene Käosaar on olnud Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja ja rahvusvähemuste hariduse osakonna juhataja ning Integratsiooni Sihtasutuse keelekümbluskeskuse juhataja. Enne seda oli ta 8 aastat eesti keele õpetaja Tartu Puškini gümnaasiums.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! kõnekoosolek “Jannsen – eestlaste ristija Johannes“ (21.10.2020)

Eesti Üliõpilaste Seltsi Tallinna koonduse kolmapäevsel kõnekoosolekul  kõneleb Rein Veidemann Johann Voldemar Jannsenist ja tema rollist eestlaste identiteedi loomisel.
Rein Veidemann, Eesti kirjandusteadlane, kriitik, ajakirjanik ja kirjanik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor kirjutab praegu romaani Johann Voldemar Jannsenist. Vaata ka tema hiljutist esseed Jannseni 200 sünniaastapäeva puhul, kus ta kirjutab: “Johann Voldemar Jannseni evangeelium seisneb selles, et eestlanegi on olla privileeg”

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! koonduse kõnekoosolek “21. sajandi sõjapidamine” (14.10.2020)

Sellel nädalal kõneleb EÜS Tallinna koonduse kolmapäevasel kõnekoosolekul Dr. Jüri Saar 21. sajandi sõjapidamisest.
Jüri Saar on Tartu Ülikooli Õiguse Instituudi kriminoloogia professor, psühholoogiakandidaat, õigusteaduste doktor, paljude teadustööde autor kriminaalse käitumise ja kriminaalõiguse alal. Jüri Saar on olnud ka Riigikogu liige. Vaata ka tema artikleid Eesti ajakirjanduses stultokraatia ja kurjade konstantide teemal. Kõnekoosoleku ettekande teemaks on “21. sajandi sõjapidamisest (kultuurilis-tsivilisatsiooniline lähenemine)”.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolek ja raamatuesitlus (30.09.2020)

Tartu Ülikooli dotsent ja Eesti Sõjamuuseumi vanemteadur Kaarel Piirimäe tutvustab teost “Sama hästi kui venelaste maa: Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas” (ilmunud 2020).
Kuidas läks nii, et vaatamata MRP ilmsele kuritegelikkusele, Baltimaade Nõukogude Liidu poolt annekteerimise vägivaldsusele ja kõikide okupeeritud riikide iseseisvuse taastada lubanud Atlandi hartale jäid Eesti, Läti ja Leedu pärast Teist maailmasõda ikkagi Stalini terrorivõimu alla? Miks lääneriigid sellega nõustusid? Või kas ikka nõustusid?
Vestlust juhib Riigikogu liige, ajaloolane ja Eesti Üliõpilaste Seltsi taasasutaja Eerik Niiles Kross.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tallinna koonduse kõnekoosolek kirikuarheoloogiast (23.09.2020)

Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur vil! Villu Kadakas peab ettekande kirikuarheoloogiast.
Ohtra pildimaterjaliga ettekanne annab väikse ülevaate sellest, mida teame Eesti vanimatest kirikutest. Vaadeldakse mitmesuguseid teemasid: vanemate ehitusetappide tuvastamine, hooneosade ehitamise järjekord, interjööri hävinud ehitusosade leidmine (altarid, piilarid vms). Ehitusarheoloogia on erinevalt kunstiajaloost keskendunud esijoones varjatud ehituselementide otsimisele ja terviku rekonstrueerimisele. Ettekanne tõukub augustis Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudis kaitstud doktoritööst „Harju- ja Virumaa maakirikute ehitusarheoloogiline uurimine. Ehituslik kujunemine ja ruumi kasutus alumises tsoonis“.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS Tln! knd! orientalistika-teemaline kõnekoosolek “Araabia poolsaar enne islamit” (16.09.2020)

Külaliseks on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli lektor Imar Koutchoukali, kes on sündinud Hollandis. Oma magistritöö tegi ta Tartu Ülikoolis arabistika suunal. Täna loeb ta kursuseid Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Lisaks on ta käinud ka välitöödel Omaanis 2019. aastal, mil ta kaevas kõrbest välja vanu manuskripte ja raidkirju, mida ta ka hiljem tõlkis.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Quo vadimus, EÜS-i väliskoondused? (03.06.2020)

Eesti Üliõpilaste Seltsi 150. aastapäevale pühendatud virtuaalsete kõnekoosolekute sarja 9. kõnekoosolek toimub 3. juunil kell 19.15

Seekord on teemaks EÜS-i väliskoondused. Saja viiekümne aasta jooksul on EÜS kasvanud globaalseks organisatsiooniks. Teeme ringkäigu ümber maailma, käime ära Rootsis, Brüsselis ja Põhja-Ameerikas.

Virtuaalses vestlusringis osalesid:
Toronto koonduse esimees vil! Veiko Parming, coetus 2006-II
Baltimore-Washingtoni koonduse kirjatoimetaja vil! Agu Ets, coetus 1964-II
Ameerika Ühendriikide koonduse esimees vil Carl Skonberg, coetus 1979-II
Brüsseli koonduse asutajaliige ja laekahoidja vil! Mihkel Allik, coetus 1996-II
Göteborgi koondusest kauaaegne esimees vil! Hain Rebas, coetus 1961-I
Stockholmi koondusest abiesimees vil! Jüri-Karl Seim, coetus 1971-II

Kõnelejaid tervitas Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ksv! Kerdo Kristjan Tamm, coetus 2017-II

Vestlust juhtis vil! Jaan Sudak, coetus 2010-II

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Küberjulgeolek (27.05.2020)

EÜSi 150. aastapäevale pühendatud virtuaalsete kõnekoosolekute sari jätkub 27. mail kell 19ct.

Teemaks on sel korral küberjulgeolek – valdkond mis puudutab vahetult meid kõiki ja teema milles Eestist on kujunenud üks selle eestkõnelejaid ja –vedajaid maailmas. Eesti küberjulgeolekut arendavad oma igapäevatööna ka paljud EÜS-lased.

Küberjulgeoleku-teemalises virtuaalses vestlusringis osalevad EÜSi vilistlased:
Siim Alatalu (EU CyberNet-i juht),
Märt Hiietamm (RIA analüüsi- ja ennetusosakonna juhataja),
Uku Särekanno (Euroopa Liidu IT agentuur),
Ragnar Õun (RIA Kriitilise informatsiooni infrastruktuuri kaitse osakonna juhataja)
ja Ilmar Üle (CERT-EU).

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Miks on EÜSi XX album eriline? (20.05.2020)

Eesti Üliõpilaste Selts on kolme sajandi jooksul välja andnud albumeid – kogumikke esseedest, artiklitest ja kirjandusteostest.

Tänavu, EÜSi 150. aastapäevaks, ilmus XX album. Veebikõnekoosolekul tutvustavad ja räägivad albumist ja selle sisust inspireeritud teemadel EÜSi vilistlasted ja kaasvõitlejad: Martin Aadamsoo, Mihkel Ilus ja Jaan Sudak.
Vestlus juhib vilistlane Kalmar Kurs.

EÜSi XX album sisaldab enam kui 30 artiklit, esseed, proosateksti või luuletust (sealhulgas mitu auvilistlane Jaan Krossi seniavaldamata kirjutist), nelja EÜS-i liikmest kunstniku tutvustust koos teoste reproduktsioonidega ning fotosid EÜSi maja saalist Tartus läbi aegade. Maja fotodega meenutatakse ka seal 1938. aastal avatud, nõukogude okuptatsiooni ajal maha võetud ja hiljuti taastatud Aleksander Vardi pannoo lugu.

Albumi autoriteks on EÜSi liikmed: Toomas Kiho, Lauri Mälksoo, Eerik-Niiles Kross, Mart Soidro, Lauri Vahtre, Mart Laar, Vootele Hansen, Hain Rebas, Mihkel Kangur, Mihkel Ilus, Jaanus Pikani, Jaak Juske, Juhan Kreem, Jaan Tallinn ja teised.

Albumi kohta lähemalt lugeda ja seda tellida saab siit: http://www.eys.ee/xx-album/

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Tehisintellekt – oht või võimalus? (13.05.2020)

Seekord arutleb vil! Jaan Tallinn tehisintellekti ohtude ja võimaluste üle vil! Tõnis Arro ja ksv! Siim Valdaruga.

Vil! Jaan Tallinn (c! 1990-II) on Skype’i kaasasutaja ning juhtiva tehisintellekti­ettevõtte DeepMind esimesi investo­reid ja endine nõukogu liige. Täna on ta investor rohkem kui sajas ettevõttes ja kahe eksistentsiaalsete riskidega tegeleva aka­deemilise uurimiskeskuse kaasasutaja: Cambrid­ge‘i ülikooli juures asuva Centre for the Study of Existential Risk (cser.ac.uk) ja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi juures asuv Future of Life Institute (futureoflife.org).

EÜS-is on ta pidanud abilaekahoidja, laekahoidja, majanduse eestseisja ja kirjakoguhoidja ametit ning pikalt olnud ka O/k kohtunik.

Kõnekoosoleku otseülekanne Youtubes: https://youtu.be/ZJotcEYmiFI
(Otseülekande jälgijad saavad vestlusesse ka oma küsimusi saata)

Teemasse sissejuhatuseks võib lugeda vil! Tallinna artiklit EÜSi XX albumis, mis algab sõnadega: “Tehisintellekt teeb meie elu kergemaks, paremaks, efektiivsemaks, aga ta toob kaasa ka riske, mida on tähtis teadvustada ja ennetada. Peame kaalutlema, kas võimekuse suurendamisega kaasnev kontrolli vähendamine on risk, mida on tark võtta – kas see on saadava kasuga võrreldes piisavalt väike.”
EÜSi XX albumi kohta lähemalt siit: http://www.eys.ee/xx-album/

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Eesti ÜRO julgeolekunõukogus (06.05.2020)

EÜSi 150. aastapäevale pühendatud virtuaalsete kõnekoosolekute sari jätkub otseühendusega New Yorgist, kolmapäeval, 6. mail kell 19 ct.

Selle aasta jaanuaris sai Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks ning maikuus ollakse esmakordselt selle 15-liikmelise kinnise klubi eesistujaks. Kuidas väikeriigi diplomaadid tulevad toime vetoõigusega suurriikide suunamisega?

Sellest kõneleb Eesti ÜRO alalise esinduse Lähis-Ida ekspert ksv! Peeter Raudsik, kes on ühtlasi ka Seltsi Vanamees New Yorgis.

Teda usutleb poliitikasõber ja raadiohääl ksv! Indrek Lepik.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Majanduse olukorrast (29.04.2020)

Kolmapäeval toimuval virtuaalsel kõnekoosolekul räägivad seltsivennad majandusest – pandeemiaga kaasnenud olukorrast ning sellest, millised on võimalikud edasised stsenaariumid ja väljumisstrateegia.

Kõnelevad vil! Tarmo Puolokainen (dr. rer. oec.) ja ksv! Tõnis Tänav (dr. rer. oec.), kes töötavad majanduse analüüsi ja rakendusuuringutega EAS-is.

Arutelu juhib ksv! Villem Ö. Koern.

Oled oodatud kuulama ja kaasa mõtlema.

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Digiõppe võimalused ja distantsõppe õppetunnid (22.04.2020)

  • Kas ja kuidas oli haridussüsteem valmis nii massiivseks distantsõppeks?
  • Millised on eriolukorra esimese kuu kogemused ja õppetunnid?
  • Kuidas peaks digiõppe arendamisega jätkama?

Kõnelesid:

  • vil! Erkki Leego, Tartu Ülikooli digiarengu juht
  • vil! Heiki Haljasorg, Tallinna Toomkooli õppealajuhataja ja Vanalinna Hariduskolleegiumi filosoofiaõpetaja.
  • ksv! Silver Silm, Haabneeme Kooli matemaatikaõpetaja.

Arutelu juhtis vil! Kalmar Kurs

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

Koroonaviirusest (15.04.2020)

“Mida teame koroonaviirusest, mida võime loota koroonakriisis ja mida saame teha” – sellest rääkisid asjatundlikud ja informeeritud seltsivennad.

Koosolekut modereeris vil! Tõnis Arro, kõnelesid:

  • vil! Jaanus Pikani – tervishoiu ja biotehnoloogia valdkonna ettevõtja, varasem praktiseeriv kirurg, tervishoiujuht ja riigiametnik;
  • vil! Margus Punab – meestekliiniku juht, vanemarst, konsultant, Tartu Ülikooli professor (PhD) ja
  • vil! Peep Palumaa – Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi professor (PhD)

Arutlusele tulnud teemad:

  • Kriitilise mõtlemise säilitamine tänases inforuumis, teaduslikke uuringute kvaliteet
  • Hinnang riigi reaktsioonile viiruse leviku pidurdamisel
  • Eriolukorra piirangute leevendamine
  • Plaanilise ravi edasilükkamise tagajärjed
  • Vaktsiinide väljatöötamine
  • Õppetunnid mujalt maailmast
  • Koroonaviiruse päritolu ja olemus
  • Tervisekäitumine
  • Pandeemia järgsed muutused ühiskonnas

Kõnekoosoleku järelvaatamine:

EÜS-i XX albumi esitlus (07.04.2020)

EÜS-i 150. aastapäeval toimus XX albumi esitlus, kus raamatu toimetajad tutvustasid albumit. Albumi virtuaalset esitlust modereeris vil! Kalmar Kurs, esitluse lõpetas  albumi lõpus oleva luuletuse ettekandmisega selle autor vil! Karl Martin Sinijärv.

XX albumi esimeses pooles – „Selts maailmas“ – räägitakse Seltsiga seotud teemadel, siiski loodetavasti nii, et see on huvitav ka lugejatele väljastpoolt.

Teine osa – „Maailm Seltsi ümber“ – räägib teemadest, mis seltsivendadele nende kutse- ja uurimistöö tõttu selgeks on saanud. Kahe osa vahele mahuvad nelja EÜSi kunstniku teoste reproduktsioonid. Muidugi leidub ka tavakohaseid kirjanduslikke vahepalu ja teost ilmestavad fotod Seltsist.

Tegemist on Seltsi 150. aastase ajaloo jooksul mahukaima albumiga – 352 lehekülge.

XX albumi sisukorraga tutvuda ja seda tellida saab SIIT

EÜSi albumite traditsiooni kohta saab lugeda siit: http://www.eys.ee/albumid

Kõnekoosoleku järelvaatamine: