Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastustegevusest

Eesti Üliõpilaste Selts on oma ajaloo kestel arendanud võrdlemisi ulatuslikult ka kirjanduslikku tegevust, mille intensiivsus on olnud vahelduv teatud ajaperioodide vältel ja otseses seoses vastava perioodi vajaduste ja ülesannetega.

Meie akadeemilise haritlaskonna rahvusliku ärkamisaja algust tähistab õieti Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine. Meie üldine rahvuslik ärkamisaeg algas küll juba paar aastakümmet varem, kuid see oli peamiselt kantud nn. “Maasoola” – külakoolmeistrite ja köstrite poolt, kes seisid rahvale lähemal. Võõrkeelsete koolide kaudu Alma Materi lättele jõudnud haritlased olid suures enamuses isikliku karjääri ja heaolu huvides oma rahvast võõrdunud ning sellele selja pööranud.

Alles Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisega asub ka akadeemiline haritlaskond rahvusliku võitluse teele, kuigi alguses väga väikese grupina. See võitlusgrupp vajas aga oma tegevuseks relva ja selleks sai olla vaid eestikeelne kirjasõna. Aga see relv oli võrdlemisi roostetanud ja selle käsitajad sellega harjumatud. Selle taustal ja vajadusel tekkiski EÜS-i kirjanduslik tegevus, sest kõigepealt oli selle kaudu vajalik ja võimalik oma emakeele oskuse täiendamine ja arendamine, see oli paratamatuks vahendiks üldise rahvuskultuurilise ja rahvuspoliitilise tegevuse õhutamiseks ja suunamiseks.

Kirjanduse arendamise ja vajaduse mõtet on arutatud õieti juba Seltsi asutamise algpäevist. See oli aga tolleaegses olukorras väga raske ülesanne ja nõudis pikemate aastate ettevalmistusi. 1883. Aastal moodustati selleks vastav komisjon, mida hiljem nimetatakse Seltsi Kirjanduskomisjoniks, mis tänapäevani, ka pagulusoludes, on püsinud ühe olulisema Seltsi organina.
1888. Aasta sügisel valiti Albumi peatoimetajaks vil! Villem Reiman ja esimene Album ilmus 1889. aastal. Esimest Albumit trükiti 2000 eksemplari.
See album leidis oma sisu tõttu väga hääkskiitvat vastuvõttu väljaspool ja seda nimetati eesti tookordse kirjastusturu tähelepandavaks sündmuseks.
See kordaminek oli omakorda oluliseks õhutajaks ja aluseks järgnevale väga viljakale kirjanduslikule tegevusele, mis kestis Esimese maailmasõja päevini. Sellel ajajärgul ilmus 9 sisukat Albumit. 1886. Aastal laiendas Kirjanduskomisjon oma tegevust ja hakati välja andma laiematele hulkadele määratud kalendrit “Sirvilaudade” nime all, mis leidis suurt levikut, sellest veidi lähemalt allpool.

Samal ajajärgul kirjastatakse Seltsi poolt teisigi teoseid, nagu “Kalevala” II osa, J. Jungi “Muinasaja teadus”, A. Lätte “Neli laulu” jne. Eesti iseseisvuse aastakümnetel oli Seltsi kirjastustegevus väga tagasihoidlik, kuna ülesanded ja kohustused meie rahvuslikul tööpõllul olid nüüd hoopis muutunud ja Seltsi kirjanduslikuks tegevuseks puudus otsene vajadus. Sel ajajärgul ilmus vaid kaks Albumi numbrit. Kuid 1925. Aastal ilmus Seltsi 55. Aastapäevaks Johan Kõpu “Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu 1870-1905”, mis on üheks väärtuslikumaks kultuuriajalooliseks dokumendiks vastava ajajärgu kohta.

Kolmanda ajajärgu Seltsi kirjanduslikus tegevuses moodustab meie pagulusaeg, kus muutunud olukorrad on tinginud meie kirjandusliku tegevuse uuesti intensiivistamist ja ümberkujundamist vastavalt aja nõuetele.

Albumitega on võimalik lähemalt tutvuda ja neid alla laadida SIIT

Tillemanni kella all – EÜS Kirjastus 2019

„Tillemanni kella all“ on raamat Tartust ja Tartu haritlaskonna heitlikust saatusest 1930ndate lõpul – 1940ndatel aastatel. Tillemanni kell, mis asus toonase linna südames, on paljudele jäänud sõjaeelse Tartu sümboliks läbi mitme põlvkonna. Tillemanni kell näitas õiget aega ja juhtis teed, selle alla lepiti kokku kohtumisi, mis vahel muutsid elusid.

Enn Sarv “Mäletamise kohustus” – EÜS Kirjastus 2018

Kogumik sisaldab valiku EÜSi auvilistlase, Enn Sarve, rohkem kui 60 aasta jooksul kirjutatud artiklitest ja uurimustest. Peamiselt 1990. aastate alguses mitmes Eesti ajalehes ja ajakirjas avaldatud päevakajalisemate artiklite kõrval, mis siiski on säilitanud oma värskuse ja asjakohasuse ka veerand sajandit hiljem, on uuesti avaldatud enamik tema uurimusi Eesti vastupanuliikumise ajaloost, küüditamisest, Gulagi vangilaagritest ja Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Raamatu lõpetavad aastatel 1943-1944 koostatud ülevaated olukorrast okupeeritud Eestis, mis saadeti salakulleriga Eesti välisesindajatele Rootsis ja mujal. Suurem osa nendest avaldatatakse täistekstidena esmakordselt.

“Suur pilt 1938-2018” – EÜS Kirjastus 2018

Legendi staatusega pannoo, mis sai oma algsel kohal olla vaid poolteist aastat, võeti maha Nõukogude okupatsiooni alguses.

1938. aastal maalis kõrgema kunstikooli Pallas õppejõud Aleksander Bergman (1940. aastast Vardi) EÜS-i tellimusel seltsi ja Eesti ajaloo teemalise kolmeosalise pannoo „Kalevipoja õhtud“ – „Lipu õnnistamine“ – „Vabadussõtta minek“.

Eesti kui iseseisva riigi tekke eelduseks olnud sündmusi ning neis osalenud inimesi kujutav pannoo hävitati suures osas Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal. Seinalt maha võetuna ja rulli keeratuna säilis selle kolmest osast esimene – maal „Kalevipoja õhtud“. Kahest ülejäänud maalist jäi alles ainult kolm juhuslikult välja lõigatud tükki.

EÜS-i, Eesti kunstimuuseumi ja Eesti kunstiakadeemia koostöös toimunud pannoo rekonstrueerimisprojekt sai alguse 2014. aastal. Selle eesmärk oli anda Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks tagasi rahvusriigi sünnilugu kajastav kunstiteos.

Pannoo taasavamisel esitleti raamatut „Suur pilt. 1938–2018“ ning esinesid professor Hilkka Hiiop, kultuuriloolane Enn Lillemets, ajaloolane Linda Kaljundi, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem ning EÜS-i vilistlane Indrek Elling.

“Sinimustvalged lood” – EÜS Kirjastus 2017

vil! Jaan Sudaku ja ksv! Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja.

Koostajad ütlevad: „Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates ärkamisajast, annab lootust, kinnitab ja koondab rahvuslikku meelsust ning jätab jälje paljudesse südametesse.“ See imekaunis kujunduses ja suures formaadis raamat jutustab sinimustvalge lipu loo mitme põlvkonna suu läbi. Ja lipu lugu jutustab omakorda killukese ühe rahva loost.

EÜS Kunst – Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu – EÜS Kirjastus 2014

Kataloog tutvustab Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu, mis nõukogude ajal oli hoiul erinevates muuseumides ja mille kõige väärtuslikumad osad deponeeriti 1940.aastal Eesti Rahva Muuseumile. EÜSi kunstikogu pärliteks on kahtlemata hinnalised maalid sellistelt suurtelt meistritelt nagu Konrad Mägi ja Jaan Koort, Tyko Sallinen ja Jalmari Ruokokoski, suurepärased skulptuurid Amandus Adamsonilt, Ferdi Sannamehelt ja Ernst Jõesaarelt ning loomulikult Eduard Wiiralti graafika. Kataloog sisaldab 54 teost ning on varustatud fotodega.
 

“Siin Ameerika hääl, Washington!” – EÜS Kirjastus 2014

EÜSi vilistlane Vello Ederma (1934) on eesti pagulaskonna selle põlvkonna esindaja, kes põgenes kodumaalt poisipõlves ja kes sai koolihariduse Ameerikas. Lähemalt kirjutab ta oma perekonna põgenemisteekonnast läbi sõjas kannatanud Euroopa, läbi Tšehhi põrgu, aga ka õpingutest keskkoolis ja George Washingtoni ülikoolis ning tööst USA vastuluureohvitserina oma mälestusteraamatus „Rakverlase ristteedelt“ (2013).

Ameerika Häälele saatis V. Ederma kaastöid juba üliõpilasena. Asunud 1960. aastal tööle eesti toimetuses, liikus ta peagi ametiredelil üles. Temast sai Ameerika Hääle uudiste kesktoimetuse peatoimetaja, seejärel Euroopa osakonna asedirektor, kes mõnda aega tegutses ka direktorina. 1983. aastast töötas Ederma USA Infoagentuuri (USIA) uuringuteosakonna spetsialistina. Tema sule alt läksid põhjalikud välismeedia kokkuvõtted ja analüüsid ka USA presidentide lauale.

Rakverlase ristteedelt : mälestuskilde 1934-1960 – EÜS Kirjastus 2013

Siinsete kaante vahele on talletatud ühe eesti perekonna teekond läbi kahekümnenda sajandi. Üks paljudest. Elulugu, mis seotud Eesti traagilise ajalooga. Taustaks sündmused, milles osales ja kannatas terve eesti rahvas ja Eesti riik.
 
1934. aastal Rakveres kooliõpetajate perre sündinud vil! Vello Ederma täidab oma mälestusteraamatuga oma isale Juhan Edermale antud lubaduse panna kirja Edermade perekonna lugu.

“Vivat Academia” – EÜS Kirjastus 2011

EÜS Kirjastuselt on ilmunud “Vivat Academia” teine trükk. “Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis” on mahukas kogumik, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest. Teos algab ülevaatega üliõpilasorganisatsioonide kujunemisest Euroopas ja Baltimaades, tutvustab Tartu Ülikooli juures eri aegadel tegutsenud üliõpilasorganisatsioone. Raamatu põhituumiku moodustavad iga Eesti akadeemilist organisatsiooni tutvustavad artiklid, mille on kirjutanud vastava organisatsiooni liikmed ise. Eraldi peatükid on pühendatud kommetele ja välismärkidele ning raamatust leiab ohtrat pildimaterjali. “Vivat Academia” peatoimetaja on vil! Helmut Piirimäe (EÜS) ja tegevtoimetaja vil! Meelis Burget (EÜS).

Sel kevadel ilmunud raamatu puhul on tegu teise trükiga viis aastat tagasi välja antud raamatust, mis oli mõtteliseks järjeks 1996. aastal ilmunud raamatule “Spes Patriae”. “Vivat Academia” uustrükk on parandatud, täiendatud ja uuendatud, kajastades Eesti akadeemilisi organisatsioone eelmise aasta seisuga.

 

“Maja kui sümbol – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus” Ants Hein – Hattorpe 2007

Raamat, mis on oma sisu poolest hoopis laiem, kui pealkiri arvata laseks. Vaatluse all ei ole pelgalt üks maja, vaid ka selts, kes selle aastal 1901-1902 püstitas.

Värskelt leitud materjalid seavad Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus asuva hoone kui eesti rahvusliku arhitektuuri esimese tähtteose sünniloo hoopis uude valgusesse, isegi selle autoriks ei peeta enam keskpärast ehitusinseneri Georg Hellatit, vaid hoopiski mitmekülgselt andekat, nii eesti professionaalse teatrikunsti kui ka noore vabariigi esimeste välisesinduste juures seisnud Karl Menningut.